TÕNIS MÄ­GI an­dis SIL­VI VRAI­DI mä­les­tus­päe­val Keh­ras soo­vi­kont­ser­di

1042
Kui hak­kas vih­ma sa­da­ma, läks osa pub­li­kust TÕ­NIS MÄ­GI kut­sel la­va­le var­ju.

Lau­päe­val, 4. au­gus­til Keh­ras pä­rast Ani­ja val­la se­ga­koo­ri Han­ni­jög­gi esi­ne­nud Tõ­nis Mä­gi ise­loo­mus­tas kauaaeg­set la­va­part­ne­rit Sil­vi Vrai­ti kui vä­ga mit­me­külg­set laul­jat.

„Sil­vi oli eri­li­ne, ta oli näh­tus. Need, kel õn­nes­tus kuu­la­ta te­da kont­ser­ti­del või on kuu­la­nud plaa­ti­delt, saa­vad aru, et see pol­nud pel­galt noo­ti­de laul­mi­ne, vaid mi­da­gi hoo­pis ena­mat,“ üt­les Tõ­nis Mä­gi.

Ta li­sas, et see, kui­das Sil­vi Vrait lau­lis Tar­tu le­vi­muu­si­ka­päe­va­del „Sum­mer­ti­me´i“ Geor­ge Gersh­wi­ni oo­pe­rist „Por­gy ja Bess“, oli sel­le üks pa­ri­maid esi­tu­si ko­gu maail­mas. Oma kont­ser­ti alus­tas Tõ­nis Mä­gi Tim­mi lau­lu­ga Va­ne­mui­se ku­na­gi­sest la­vas­tu­sest „Timm Tha­ler ehk müü­dud naer“. Kui oli laul­nud veel mõ­ned lau­lud, pa­lus Tõ­nis Mä­gi rah­val öel­da, mil­li­seid lau­le soo­vi­tak­se kuul­da.

„Tee­me­gi soo­vi­kont­ser­di – teie üt­le­te lau­lu ja mi­na esi­tan,“ sõ­nas ta.

Pub­li­ku pal­vel kõ­la­sid näi­teks „Leib jah­tub“, „Moo­ni­ka“, „Pü­ha El­mo tu­led“. Vaid ala­ti­nõu­tud „Koi­tu“ ei soo­vi­nud Tõ­nis Mä­gi laul­da, ku­na sel­leks oleks la­val va­ja ol­nud ka löök­pil­le.

Kui pi­sut en­ne roh­kem kui tund kest­nud kont­ser­di lõp­pu hak­kas kal­la­ma vih­ma, kut­sus Tõ­nis Mä­gi rah­vast la­va­le var­ju. Nii lau­lis­ki ta mõ­ned lau­lud ot­se pub­li­ku kes­kel. Li­sa­loo „Pal­ve“ ajal pais­tis taas päi­ke ning pub­lik kuu­las se­da püs­ti seis­tes.

„Vä­ga ilus, ise­gi see, et hak­kas vih­ma sa­da­ma – need olid just­kui süm­bool­sed pi­sa­rad,“ üt­les Raa­si­kult kont­ser­di­le tul­nud Hel­le Va­ga.