Lavastust saab näha selle nädala lõpuni.
Suur töö on tehtud, hurraa: JANNE FRIDOLIN, ANNE TÜRNPU, EVA KLEMETS, KAITI KARTUSOV, MARGIT KUUSIK, URMO SITSI.
Möödunud reede oli Anija mõisas kauaoodatud päev. Esietendus selle suve näidend, Eva Klemetsi ja Anne Türnpu lavastus „Tokerjad – pööramäng Anija meeste mälestuseks“. Pingiread täitusid pargis tammede ees publikuga koos viimaste päikesekiirtega. Targasti tegid need, kes olid end varustanud soojade riietega.
Pimeduse saabudes lõid lava kohal särama tuled ning näitlejad andsid edasi loo 1856. aasta talurahvaseadusest ja sellele järgnenud sündmustest.
Näidendi selgroo moodustab Eduard Vilde romaani „Mahtra sõda“ tegelase, vallakirjutaja Hans Tertsiuse (näitleja Bert Raudsep) jutustus ja ülevaade talurahvasõja veristest sündmustest. Seda täiendavad eri allikate põhjal loodud tekstid ja episoodid, kaasaarvatud Mait Lutsu ehk Mathias Lutzi lugu raamatust „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“.
Lavastus pakub nii süngemaid kui humoorikamaid, ajastuhõngulisi ja tänapäevaseid hetki, mõtlemisainet ja äratundmisrõõmu. Oluline roll on lavalistel efektidel ja noorte segakooril Vox Populi. Tammede all alanud etendus kulges läbi mõisapargi ning lõppes aidas, kus pakuti ehtsat talurahva toitu – mulgiputru ja kalja.
Etenduse lõpus tänas Anija vallavanem Tiit Tammaru lavastajaid ja näitlejaid selle eest, et nad toovad Anija vallale tähelepanu ja kuulsust.
Pöörane pööramäng
Sihtasutusele Anija Mõisa Haldus andis starditoetuse Anija vald, toetust saadi veel nii Leaderi taotlusvoorudest ja Kultuurkapitalilt kui paljudelt oma valla ettevõtjatelt ja eraisikutelt. Ettevalmistused lavastuse tegemiseks algasid käesoleva aasta esimestel kuudel, kui Anija abivallavanem Urmo Sitsi võttis ühendust lavastaja Eva Klemetsiga.
Augusti alguses kolisid näitlejad Anija mõisa, et kohapeal proove taha. Eva Klemets sõnas, et lavastuse aluseks ei ole Vilde romaan, vaid 19. sajandi keskpaigas toimunud sündmused, mille Vilde on eestlaste mällu kirjutanud: „Võtsime teadlikult plaani, et teeme lavastuse Anijal kolme nädalaga valmis. Seetõttu ei saa öelda, et oleks midagi liiga rasket olnud. Kui saavad kokku inimesed nagu siin, selline lavaline kooslus ja koor nagu Vox Populi, siis peaks kõvasti vaeva nägema, et asi saaks niiöelda aia taha minna.“
Abivallavanem Urmo Sitsi korraldas tehnilist ja organisatoorset poolt, et lavastus saaks sündida. Ta kinnitas, et on tulemusega väga rahul, kuid tunnistas, et ei ole ise veel kordagi kogu tükki algusest lõpuni näinud. Küll aga erinevaid episoode vähemalt paarkümmend korda.
Tänukõnes tegijatele meenutas ta, et SA Anija Mõisa Haldus tollane juht Tiit Laur algatas töö Anija vallas Vilde romaani lavale saamiseks juba kolme aasta eest.
„Vahepeal tekkis vaikus, mis kestis pikka aega, kuid eelmisel aastal pandi mõisategu jälle käima. Kaks tegijat, kes selle ette võtsid, hüppasid pea ees tundmatus kohas vette ja nagu näha, ujusid ilusasti välja,“ sõnas abivallavanem.
SA Anija Mõisa Haldus arendusjuht Kaiti Kartusov tunnistas, et kogu ettevalmistusprotsess on olnud pöörane pööramäng: „Oleme elanud siin mõisas päev korraga. Iga päev on toonud uusi üllatusi. Aga täiskuu ja magamata ööd on end igati ära tasunud.“
Kaiti Kartusov ütles ka, et kõikidel seni toimunud etendustel on pingiread olnud täis ja tõenäoliselt tuleb ka järgnevatel niiöelda täismaja: „Looduse Omnibussist helistati ja tunti huvi. Kartust, et publik tulemata jääb, ei ole. Pigem on hirm, et äkki peab kedagi tagasi saatma, sest kohti jääb puudu. Soovitan inimestel piletid ette ära osta või broneerida.“
Lavastuse jaoks oodati inimeste abi mööbli ja riiete kogumisel ning paluti tuua lauanõusid, et publikut aidas toitlustada.
Kaiti Kartusov rääkis, et nõusid toodi päris palju: „Lisa saime Kehra gümnaasiumi sööklast. Taldrikuid ja lusikaid jagub. Klaasidega võib juhtuda, et mõni nendest läheb katki. Toodi ka sineleid ja muud vajalikku varustust, kuigi enamiku saime ikka teatritest.“
Lavastust on kajastatud ka üle-eestilises meedias, kohal on käinud ETV, Kanal2 uudistesaade „Reporter“, ajaleht Postimees. Esmaspäevaks olid internetti ilmunud esimesed arvustused, Maalehes kiidab Tõnu Lilleorg, et tegu on tempoka vaatemänguga, ja nimetab seda fantastiliseks produktsiooniks.
Pakub mõtlemisainet
Etendust vaatamas käinud Kehra elanik Liivi Siil kommenteeris, et talle meeldis väga: „Arenes tõusvas joones. Alguses tundus väga tõsine tükk, kuid siis tuli pööre. Huvitavaid elemente oli palju ja koor väga hea. Kihvt ja võimas etendus. Ei oskagi kohe kogu emotsiooni sõnadesse panna, peab selle üle mõne päeva mõtlema.“
Ka Reet Merilai hinnangul oli etendus tõeline elamus: „Väga südamelähedane. Ei saanud etenduse lõpus pisaratest võitu ja laulud olid väga head. Olen praegu täielikult selle kütkes.“
Kehra gümnaasiumi endine direktor Harri Ellarti sõnul sünnitasid Anija mõisa aura ja lavastajate jõud suurepärase näidendi: „See tuletab meelde, millistes tingimustes on eestlased ja Anija rahvas mitte kauges minevikus elanud. Kordaks siinkohal tuntud lauset, et eestlane olla on uhke ja hea.“
Koori Vox Populi juht Janne Fridolin kõneles, et lauljad on Eva Klemetsi ja Anne Türnpu lavastustes korduvalt kaasa löönud, kuid seekordne kogemus on täiesti uus ning eriline, sest kooriliikmetest saavad ka näitlejad: „Me ei ole mitte lihtsalt koor, vaid illustreerime kogu laval toimuvat tegevust. Ütleks, et kogu see töö on huvitav, keeruline, pingeline ja annab meile väga-väga palju. Omamoodi on selle lavastuse tegemine ka pedagoogiline, sest koori noortele liikmetele oli temaatika tundmatu ja lavastuse käigus on see selgeks saanud.“
Lavastust on võimalik vaadata veel 4 õhtul käesoleval nädalal.
