Toidutoot­jad pak­ku­sid Põh­ja-Ees­ti tun­nus­lau­seks „Pae­peal­sed mait­sed”

2094
Ani­ja mõi­sa koh­vi­ku tu­le­va­ne pe­re­nai­ne ÜL­LE NII­NE­METS ise­loo­mus­tas Põh­ja-Ees­ti toi­tu re­he­toa ja mõi­sa­köö­gi mait­se­te­ga. Te­ma rüh­mas olid ka ko­du­lei­va­toot­ja KAI VALD­MANN Ku­pu kü­last ja Kol­ga me­si­nik LEO­NEL­LA SOO­TA­GA. Taga Viskla külamaja perenaine.
Põhja-Eesti toidu kujunemislugu on uurinud AILI TERVONEN Haapsalust. Töötoas andis ta soovitusi, mis võiks olla piirkonna köögi kaubamärgid.
Põhja-Eesti toidu kujunemislugu on uurinud AILI TERVONEN Haapsalust. Töötoas andis ta soovitusi, mis võiks olla piirkonna köögi kaubamärgid.

Põh­ja-Ees­ti toi­du­toot­jad-et­te­võt­jad aru­ta­vad, mis ai­taks rek­laa­mi­da ja ise­loo­mus­ta­da ko­ha­lik­ku toi­tu.

Vii­kin­gi­te­ga kaa­sa tul­nud toi­du­kul­tuur, aja­loo­lis­test Põh­ja-Ees­ti vii­na­köö­ki­dest al­gu­ses saa­nud vii­na­toot­mi­ne, kar­tu­li­toi­dud, ka­la, li­ha, mõi­sa­köö­gist ins­pi­ree­ri­tud saf­ra­ni­saia­de ja pär­naõi­te koos­lus, me­re ja met­sa va­he­li­ne toit, söö­da­vad õied toi­du kau­nis­ta­mi­seks – Põh­ja-Ees­ti toi­du põh­jal uu­rin­gu tei­nud Ai­li Ter­vo­nen Haap­sa­lu kut­se­ha­ri­dus­kes­ku­sest an­dis soo­vi­tu­si, mis võiks ol­la Põh­ja-Ees­ti köö­gi­le ise­loo­mu­lik.
Möö­du­nud su­vel läks käi­ma ko­ha­li­ku toi­du pro­jekt. Juht­roll on Aren­dus­ko­jal, kaa­sa tee­vad Ida-Har­ju Koos­töö­ko­da, Pan­di­ve­re Aren­dus- ja In­ku­bat­sioo­ni­kes­kus (PAIK), mil­le liik­med on Laek­ve­re, Rak­ke, Tam­sa­lu ja Väi­ke-Maar­ja vald, ning MTÜ Part­ne­rid, ku­hu kuu­lu­vad Hal­ja­la, Rak­ve­re, Sõ­me­ru, Vin­ni ja Vi­ru-Ni­gu­la vald.
Nel­ja Lea­der-piir­kon­na koos­töös on plaa­nis uuen­da­da Põh­ja-Ees­ti toi­du­mär­gi­se kont­sept­sioo­ni, tea­vi­ta­da mär­gi­sest et­te­võt­jaid, laien­da­da sel­le väl­jaand­mist ko­gu piir­kon­nas. Väl­ja töö­ta­tak­se mär­gi­se tu­run­dus­kont­sept­sioon, mi­da tut­vus­ta­tak­se mes­si­del ja laa­ta­del, kor­ral­da­tak­se ko­ha­li­ku toi­du päe­va­sid, uuen­da­tak­se vee­bi­leh­te, an­tak­se väl­ja trü­ki­seid.
Tei­si­päe­val, 21. veeb­rua­ril oli Ko­se val­las Visk­la kü­la­ma­jas Põh­ja-Ees­ti ko­ha­li­ku toi­du si­su loo­mi­se esi­me­ne töö­tu­ba. Ai­li Ter­vo­nen esit­les ko­ha­li­ku pro­jek­ti käi­gus teh­tud üle­vaa­det piir­kon­na ko­ha­li­kust toi­du­pä­ri­mu­sest.
Ta rää­kis, et ko­ha­lik toit on pal­ju roh­ke­mat, kui vaid kar­tul, ve­ri­vorst ja ha­pu­kap­sas, need on ise­loo­mu­li­kud küll ko­gu Ees­ti­le, kuid ei eris­ta Põh­ja-Ees­ti piir­kon­da.

Vii­kin­gid ja Ve­ne turg
Ai­li Ter­vo­nen on ol­nud 15 aas­tat Haap­sa­lus kok­ka­de õpe­ta­ja: „Ko­kad pea­vad tead­ma eri­ne­vaid rah­vus­köö­ke, olen Ees­ti köö­gi põh­ja­li­kult lä­bi uu­ri­nud ja kok­ku kir­ju­ta­nud, sel­le­ga ma ilm­selt Põh­ja-Ees­ti toi­dup­ro­jek­ti te­gi­ja­te­le sil­ma jäin­gi.”
Ta lau­sus, et Põh­ja-Ees­ti re­gioon on suur ja vä­ga eri­näo­li­ne: „On põh­ja­ran­nik ka­lu­ri­kü­la­de­ga, mõi­sad ja ta­lu­rah­vas Pan­di­ve­re kül­je alt. Püüd­sin esi­ta­da tu­le­mu­si või­ma­li­kult üle­vaat­li­kult ning mit­te kes­ken­du­da ük­si­ku­te­le kü­la­de­le, kus on kind­las­ti omad tra­dit­sioo­nid ja ta­vad. Ees­märk on aga kaar­dis­ta­da ole­ma­so­lev toi­du­kul­tuur ja mõel­da, kui­das võt­ta see kõik ühe ka­tu­se al­la ja pan­na üle­jää­nud Ees­tist eris­tu­ma.”
Töö tar­beks uu­ris ta lä­bi üle 20 eri al­li­ka, pa­lus abi ka rii­giar­hii­vist.
Ai­li Ter­vo­nen ju­tus­tas, et Põh­ja-Ees­ti toi­du­kul­tuu­ri ühed esi­me­sed mõ­ju­ta­jad olid vii­kin­gid, kes lii­ku­sid möö­da Ees­ti põh­ja­ran­ni­kut, Soo­me ran­nik oli lii­ga oht­lik. Jär­jest ei sõi­de­tud kor­ra­ga pik­ki va­he­maid, la­he­sop­pi­des­se jää­di puh­ka­ma ning sõi­de­ti ka möö­da jõ­ge­sid sü­ga­va­ma­le mais­maa­le, kus pan­di püs­ti oma laag­rid. Vii­kin­gid tõid kaa­sa oma tra­dit­sioo­ne, os­ku­si ja tead­mi­si.
Põh­ja-Ees­ti toi­dus võib Ai­li Ter­vo­ne­ni sõ­nul mär­ga­ta ka soom­las­te mõ­ju – nen­de ees­ku­jul ha­ka­ti joo­ma koh­vi va­rem kui mu­jal Ees­tis ning küp­se­ta­ma kes­kelt au­gu­ga lei­ba. Soo­me la­he­sop­pi­des käi­di ka­la­ret­ke­del.
Mõ­ju aval­das ka Ve­ne tu­ru lä­he­dus – õit­se­le läk­sid vii­na­köö­gid, nõud­lus vii­na jä­re­le oli Ve­ne­maal suur. Vii­na­põ­le­tu­sest jä­re­le jää­nud praak an­ti veis­te­le, kel­le pii­maand sel­le tõt­tu suu­re­nes ning sõn­nik muu­tus väär­tus­li­ku­maks.
Mõi­saae­da­dest ins­pi­rat­sioo­ni saa­des soo­vi­tas ta, et Põh­ja-Ees­ti toi­tu võik­sid kau­nis­ta­da söö­da­vad õied: „Sel­lest võiks kin­ni haa­ra­ta, sest toi­du kau­nis­ta­mi­ne hak­kab jär­jest moo­di mi­ne­ma. Tean, et Tal­lin­na bo­taa­ni­kaaias on teh­tud ka söö­da­va­te õi­te tee­mal üle­vaa­det.”

Söö­da­vad õied
Pä­rast Ai­li Ter­vo­ne­ni et­te­kan­net oli ka­ras­ki­paus – eri­ne­vaid ka­ras­keid olid val­mis­ta­nud Visk­la kü­la­ma­ja pe­re­nai­ne, Ül­le Nii­ne­mets Ani­ja mõi­sast, ko­du­lei­ba­de val­mis­ta­ja Kai Vald­mann Kuu­sa­lu val­last Ku­pu kü­last ja me­si­nik Leo­nel­la Soo­ta­ga Kol­gast.
Pä­rast söö­ki ja­gu­ne­sid osa­le­jad rüh­ma­des­se – üle­san­ne oli lei­da Põh­ja-Ees­ti toi­du­ga seo­tud märk­sõ­nu, mil­lest are­ta­da ko­ha­li­ku toi­du tun­nus­lau­se.
Toi­du­toot­jad pak­ku­sid, et Põh­ja-Ees­ti toi­tu võiks ise­loo­mus­ta­da fraas va­na uues kuues, ku­na pal­jud toi­dud, mis tä­na­päe­val saa­nud uue il­me, on te­ge­li­kult loo­dud am­mu. Soo­vi­ta­ti, et Põh­ja-Ees­ti toi­tu võiks gar­nee­ri­da ka­se­leh­te­de, pih­la­ka­mar­ja­de või kres­siõi­te­ga, ku­na tä­na­päe­va ini­me­ne sööb sil­ma­de­ga.
Re­vo Ko­ha, kes peab Kun­da jõe ää­res Blüc­he­ri koh­vi­kut, tõi väl­ja, et Põh­ja-Ees­ti üks olu­li­se­maid toi­duai­neid on kind­las­ti ka­la: „Au sees on ka mets seen­te ja mar­ja­de­ga, ko­duaia- ja põl­lu­saa­du­sed, me­si ning ko­ha­lik li­ha. Mait­se an­na­vad liht­sad ja puh­tad mait­sed. Ise­loo­mus­tav lau­se võiks ol­la mit­me­te põlv­kon­da­de tra­dit­sioo­nid tä­na­ses päe­vas. Po­le va­ja leiu­ta­da mi­da­gi uut, vaid süüa se­da, mis ole­mas on.”
Ani­ja mõi­sas pea­gi koh­vi­ku avav Ül­le Niinemets pak­kus, et Põh­ja-Ees­ti toi­tu ise­loo­mus­taks – mait­sed re­he­toast ja mõi­sa­köö­gist Ees­ti ko­dus­se.
Val­ge­jõe Vei­ni­vil­la pe­re­nai­ne Tii­na Kuu­ler esit­les oma rüh­ma tun­nus­lau­seid – „Kar­tul, silk ja hun­di­ja­la­ve­si – need me sõb­rad kol­me­ke­si”, „Me­relt ja põl­lult rõõ­muks ja ter­vi­seks”, „Ilu, mis sün­nib pat­ta pan­na”, „Pae­peal­sed mait­sed”.
Loo­sung pae­peal­sed mait­sed te­ki­tas osa­le­ja­tes ele­vust. Ai­li Ter­vo­nen kom­men­tee­ris, et pae­peal­ne võ­tab kõik kok­ku, ku­na ka me­ri ja jõed on pae­peal­sel, sa­mu­ti so­bib see nii ta­lu- kui mõi­sa­köö­gi ise­loo­mus­ta­mi­seks.
Ko­ha­li­ku toi­du pro­jek­ti­juht Eha Paas rää­kis pä­rast esit­lu­si, et plaa­nis on tee­ma­ga eda­si min­na, tim­mi­da ret­sep­te, kor­ral­da­da Põh­ja-Ees­ti toi­du ret­sep­ti­võist­lus. Piir­kon­da­des on lä­hia­jal tu­le­mas ko­ha­li­ku toi­du töö­toad. Aren­dus­ko­jal on kavas tut­vus­ta­da mõi­sa­köö­ki. Osa­le­da plaa­ni­tak­se mai­kuus Tal­lin­nas toi­du­mes­sil ning 20. au­gus­til on Ani­ja mõi­sas tu­le­mas esi­me­ne Põh­ja-Ees­ti toi­du­fes­ti­val.