Ka kõige edukamas ja paremini toimivas ühiskonnas on neid, kes toimetulekuks abi vajavad. Mõnikord vajatakse tuge pikemalt, aga teinekord piisab ühest tõukest, kas või toidupakist, et inimene taas kindla pinna jalge alla saaks.
Riigi ülesanne on aidata toimetulekuraskustes inimesi, nagu on ka kohalikul omavalitsusel. Hädasolijat aitab samuti Euroopa Liidu toiduabi. Eestis on seda jagatud mitu aastat. Varem rahastati toiduabi programmi põllumajandusfondist, aga Euroopa Kohus leidis, et see pole õige. Loodi uus abifond. Toiduabi üleriigilist jagamist hakkab edaspidi koordineerima sotsiaalministeerium. See tähendab ka uut töökorraldust, mille põhimõtted oleme oma heade partneritega peaaegu valmis saanud.
Ministeerium näeb partnerina maavalitsusi, omavalitsusi ja suuremaid üleriigilisi organisatsioone, kellel on toiduabi jagamise kogemus olemas. Meieni on jõudnud tagasiside maavalitsustelt, kes ei soovi partner olla. Eestis on mitmeid tublisid MTÜsid, kes toitu abivajajatele jagavad. Tuntuim on kahtlemata Toidupank. Vaesuse vastu võitlemise võrgustiku, kirikute ja omavalitsuste esindajad on andnud meile väärtuslikku teadmist ja mõtteid toiduabi uue korra väljatöötamisel. Otsimegi nüüd häid lahendusi, et kõik tegevused saaksid korrektselt plaanitud ja üleriigiline hange läbi viidud.
Toidupakk on hädasolijale väga oluline. Lisaks aga vajavad inimesed nõu, kuidas oma olukorda parandada ja saada hea töökoht, et ise toime tulla. Ka Euroopa Liidu abi lähtub sellest põhimõttest – toiduabi on vaid üks meede toetamaks teisi, mis pakuvad pikemaajalist abi, nagu vajalik täiend- ja ümberõpe ning erinevad teenused, mis aitavad näiteks omastehooldajail oma hoolealusele päevahoidu leida. Pikaajaline eesmärk on, et tulevikus ei peaks inimesed sõltuma toiduabipakkidest, vaid oleksid võimelised iseseisvalt oma sissetulekute abil toime tulema.
Eestile on Euroopa ühisest abifondist ette nähtud 7,1 miljonit eurot, millele lisandub omafinantseering. Kokku on meil kasutada 8,9 miljonit eurot aastani 2020.
Kõik eelpoolkirjeldatud rahad on omavahel seotud – mida suurem summa kulub toiduabile, seda vähem saab kulutada teistele tegevustele, nagu puuetega laste tugiteenused, lastehoiu kättesaadavuse parandamine, tööturuteenused riskirühmadele ja vähenenud töövõimega inimestele, hariduse kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine, puuetega inimeste kodude kohandamine jmt. Iga riik otsustas ise, kuhu raha läheb. Meie panustasime sellesse, et inimesele anda õng ehk lisaks toidupakile ka nõu ja toetust, mis aitaks tal edaspidi paremini toime tulla.
Euroopa Liidu vahendite kõrval panustab meie riik ka oma eelarve kaudu vaesuse vähendamisse. Eelkõige püüame parandada lastega perede olukorda. 2015. aastast tõusevad tunduvalt lapsetoetus ja vajaduspõhine peretoetus. Varasema 19 euro asemel tõuseb esimese ja teise lapse toetus 45 euroni. Kolmandast lapsest alates on toetus jaanuarist 100 eurot. Vajaduspõhine lastetoetus tõuseb – ühe lapsega pere saab juurde 45 eurot, kahe lapsega pere 90 eurot. Tasuta hakkavad koolilõunat saama ka gümnasistid ehk kõik kooliskäivad lapsed saavad vähemalt korra päevas sooja sööki.
Soovime alustada Euroopa abifondi toiduabi jagamist eeldatavasti uue aasta esimeses pooles.
Kes ja kui sageli toidupakki saama hakkavad, on kokkuleppimisel. Tagada tuleb, et abi jõuaks just nende inimesteni, kes on õigustatud seda saama ning abi oleks ohutu ja tervislik.
