Toi­du­jäät­me­te tek­ke vä­hen­da­mi­ne ja eral­di ko­gu­mi­ne on olu­li­ne

Kesk­kon­na­mi­nis­tee­rium,
MTÜ Ees­ti Jäät­me­hool­dus­kes­kus,
Ani­ja val­la­va­lit­sus

Uu­rin­gu „Toi­du­jäät­me­te ja toi­du­kao te­ke Ees­ti toi­du­tar­nea­he­las” and­me­tel te­kib Ees­tis aas­tas li­gi­kau­du 167 000 ton­ni toi­du­jäät­meid. Li­gi pool toi­du­jäät­me­test te­kib ko­du­ma­ja­pi­da­mis­tes, 19 prot­sen­ti toi­du­töös­tu­ses, 14 prot­sen­ti es­ma­toot­mi­ses, 12 prot­sen­ti kau­ban­du­ses ning 6 prot­sen­ti toit­lus­tus­sek­to­ris. Toi­du­jäät­me­test poo­le ehk li­gi­kau­du 84 000 ton­ni aas­tas moo­dus­tab toi­du­ka­du ehk rais­ku läi­nud toit. Kõi­ge roh­kem lä­heb toi­tu rais­ku ko­du­ma­ja­pi­da­mis­tes.

Uu­rin­gu põh­jal te­ki­tab üks ini­me­ne ko­du­ma­ja­pi­da­mis­te ar­ves­tu­ses toi­du­jäät­meid kesk­mi­selt li­gi­kau­du 61 ki­lo-g­ram­mi aas­tas, mil­lest na­tu­ke al­la poo­le ehk 26 ki­log­ram­mi võib lu­ge­da rai­sa­tud toi­duks ehk toi­du­kaoks. Leib­kon­na koh­ta ar­ves­ta­tu­na te­kib toi­du­jäät­meid kesk­mi­selt 149 ki­log­ram­mi ja toi­du­ka­du 63 ki­log­ram­mi aas­tas. Ra­ha­li­ses väär­tu­ses vis­kab Ees­ti üks leib­kond ära kesk­mi­selt 180 eu­ro väär­tu­ses toi­tu, las­te­ga pe­re­des ku­ni 220 eu­ro väär­tu­ses. Kok­ku vis­ka­vad ko­du­ma­ja­pi­da­mi­sed toi­du­kao­na ära li­gi­kau­du 98 mil­jo­ni eu­ro väär­tu­ses toi­tu aas­tas.

Toi­du­rais­ka­mi­se­ga kaas­ne­vad kas­vu­hoo­ne­gaa­si­de hei­de, tar­be­tu vee ja põl­lu­ma­jan­dus­maa ka­su­ta­mi­ne ning bio­loo­gi­li­se mit­me­ke­si­su­se vä­he­ne­mi­ne. Väl­ti­des ja vä­hen­da­des toi­du­rais­ka­mist on või­ma­lik vä­hen­da­da too­de­ta­va toi­du, ka­su­ta­ta­va ener­gia, vee, väe­tis­te ja põl­lu­ma­jan­dus­maa hul­ka. Kaas­neb kok­ku­hoid mit­te ai­nult neilt res­surs­si­delt, aga ka toi­du ja jäät­me­te trans­por­dilt ning jäät­me­käit­lu­selt.

Jäät­me­tek­ke väl­ti­mi­seks ja vä­hen­da­mi­seks on olu­li­ne, et iga jäät­me­val­da­ja (nii ela­nik, asu­tus kui et­te­võ­te) ra­ken­daks sel­leks as­ja­ko­ha­seid meet­meid. Ee­lis­ta­tuim la­hen­dus on kor­ri­gee­ri­da oma tar­bi­mis­har­ju­mu­si vii­sil, mis loob eel­du­sed toi­du rais­ka­mi­se pii­ra­mi­seks ja jäät­me­te vä­he­seks tek­ki­mi­seks.

An­na en­da pa­nus toi­du­jäät­me­te tek­ke väl­ti­mi­seks:
• Pla­nee­ri me­nüü ehk ports­jo­nid ja toi­du­kor­rad et­te.
• Tee en­ne poo­di mi­ne­mist me­nüü jär­gi os­tu­ni­me­ki­ri ar­ves­ta­des, mil­li­seid ko­gu­seid toi­tu va­jad ja mil­li­sed toi­duai­ned on ko­dus ju­ba ole­mas.
• Ole leid­lik toi­duai­ne­te ja toi­du üle­jää­ki­de ka­su­ta­mi­sel, ar­ves­ta­des see­juu­res toi­du­ohu­tu­se­ga.
• Tee va­het mär­ge­tel „kõlb­lik ku­ni” ja „pa­rim en­ne“. Tar­bi toit en­ne „kõlb­lik ku­ni“ kuu­päe­va möö­du­mist Toi­duai­neid on ohu­tu tar­bi­da ka mõn­da ae­ga pä­rast „pa­rim en­ne” kuu­päe­va möö­du­mist, kuid en­ne tar­bi­mist vaat­le, nuu­su­ta ja mait­se.
• Jäl­gi pa­ken­di­te­le mär­gi­tud kuu­päe­vi ja pai­gu­ta toi­duai­ned ka­pis üm­ber – tõs­ta uue­mad too­ted kül­mi­kus või ka­pis ta­ha­poo­le ja va­ne­mad et­te­poo­le.
• Säi­li­ta toi­tu nõue­te­ko­ha­selt.
• Ka­su­ta toi­du säi­li­ta­mi­seks kül­mu­ta­mist või kui­va­ta­mist.
• Ka­su­ta väik­se­maid tald­ri­kuid, lu­si­kaid ja kahv­leid. Nii sa ei tõs­ta tald­ri­ku­le roh­kem toi­tu, kui ära süüa jak­sad.
• Ja­ga üle­liig­set toi­tu sõp­ra­de, kol­lee­gi­de või naab­ri­te­ga.
• Va­li poes ja tu­rul jul­gelt eba­stan­dard­se vä­li­mu­se­ga puu- ja köö­gi­vil­ju – need on täies­ti söö­da­vad ja toit­vad ning saad ära ka­su­ta­da al­la­hind­lu­si või muid kam­paa­niad.
• Töö­ko­ha või koo­li söök­las ära tõs­ta roh­kem süüa, kui jak­sad ära süüa.
• Root­si lauas võ­ta väik­sem tald­rik, et väl­ti­da üle­liig­se­te toi­du­ko­gus­te tald­ri­ku­le tõst­mist.
• Kü­si koh­vi­kus või res­to­ra­nis jä­re­le­jää­nud toit en­da­ga kaa­sa. Nii saad se­da süüa hil­jem ko­dus.
• Ko­han­da oma oo­tu­si – ära eel­da, et ko­gu toi­du­va­lik peab ole­ma toi­du­poes, koh­vi­ku­tes ja res­to­ra­ni­des ko­gu päe­va väl­tel saa­da­val. See võib tä­hen­da­da, et poed, koh­vi­kud ja res­to­ra­nid pea­vad päe­va lõ­pus toi­tu ära vis­ka­ma.
• Kui siis­ki te­kib toi­du­jäät­meid, ära vis­ka neid se­gaol­me­jäät­me­te hul­ka, vaid ko­gu lii­gi­ti ja kom­pos­ti ise või vis­ka bio­jäät­me­te kon­tei­ne­ris­se.

Miks on olu­li­ne toi­du­jäät­meid eral­di ko­gu­da?
Toi­du­jäät­me­te ja toi­du­kao­ga seo­tud kesk­kon­na-, ma­jan­dus­li­kud ja sot­siaal­sed mõ­jud on üha suu­re­ma tä­he­le­pa­nu all nii glo­baal­selt, Eu­roo­pa Lii­du ta­san­dil kui ka Ees­tis. Toi­du­jäät­me­te eral­di ko­gu­mi­se nõue tu­le­neb jäät­me­sea­du­sest, mil­le ko­ha­selt kõik ko­ha­li­kud oma­va­li­tsu­sed pea­vad hil­je­malt 31.12.2023 kor­ral­da­ma oma hal­dus­ter­ri­too­riu­mil toi­du­jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­se. SEI Tal­linn 2020. aas­tal lä­bi­vii­dud „Se­gaol­me­jäät­me­te, eral­di ko­gu­tud pa­be­ri- ja pa­ken­di­jäät­me­te ning elekt­roo­ni­ka­ro­mu koos­ti­se ja ko­gus­te uu­ringu“ tu­le­mus­te ko­ha­selt oli bio­jäät­me­te si­sal­dus se­gaol­me­jäät­me­tes Ees­tis kesk­mi­selt 32 prot­sen­ti, seal­juu­res val­da­va osa bio­jäät­me­test moo­dus­ta­sid köö­gi- ja söök­la­jäät­med – 73 prot­sen­ti. See­ga moo­dus­ta­vad bio­la­gu­ne­vad jäät­med olu­li­se osa se­gaol­me­jäät­me­test ning bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te ko­gus­te vä­hen­da­mi­sel se­gaol­me­jäät­me­te hul­gas on võt­me­roll la­des­ta­ta­va­te se­gaol­me­jäät­me­te ko­gus­te vä­hen­da­mi­sel ning prü­gi­la­te kesk­kon­nao­hu mi­ni­mee­ri­mi­sel.

Li­saks sea­du­se jär­gi­mi­se nõu­de­le on toi­du­jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­sel te­ge­li­kult suur prak­ti­li­ne väär­tus, mis väl­jen­dub järg­mi­ses:
• Toi­du­jäät­med on vä­ga häs­ti ring­lus­se võe­tav ma­ter­jal.
• Kui ko­gu­da toi­du­jäät­meid lii­gi­ti ja õi­ges­ti, jõuab sel­lest ring­lu­ses­se peaae­gu 100 prot­sen­ti.
• Kui pan­na toi­du­jäät­med se­gaol­me­jäät­me­te kon­tei­ne­ris­se, sa­tu­vad need põ­le­tus­se või prü­gi­las­se, kus la­gu­ne­mi­sel eral­dub me­taan, mis on üks kas­vu­hoo­nee­fek­ti põh­jus­ta­va­test gaa­si­dest.
• Toi­du­jäät­me­test saab too­ta bio­gaa­si, mi­da saab ka­su­ta­da elekt­ri toot­mi­seks, hoo­ne­te küt­mi­seks või au­to­de kü­tu­se­na. Kää­ri­tus­jää­ki ehk di­ges­taa­ti saab aga ka­su­ta­da põl­du­de­le va­ja­li­ku väe­ti­se­na, vä­hen­da­des see­lä­bi muu­de väe­tis­te ka­su­ta­mi­se va­ja­dust.
• Toi­du­jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­ne vä­hen­dab se­gaol­me­jäät­me­te tek­ke­mah­tu, mis või­mal­dab ela­ni­kul võt­ta ka­su­tu­se­le kas väik­sem ma­hu­ti või ra­ken­da­da ma­hu­ti har­ve­mat tüh­jen­dust.
• Toi­du­jäät­meid saab tek­ke­ko­hal ise kom­pos­ti­da, va­li­des so­bi­vai­ma kom­pos­ti­mi­se vii­si ja too­tes en­da tar­beks kom­post­mul­da.
Kes pea­vad toi­du­jäät­meid tek­ke­ko­hal ko­gu­ma?
Kor­ral­da­tud jäät­me­veo tin­gi­mu­sed näe­vad et­te, et kõik ela­ni­kud pea­vad hak­ka­ma tek­ke­ko­hal lii­gi­ti ko­gu­ma bio­la­gu­ne­vaid köö­gi- ja söök­la­jäät­meid ehk toi­du­jäät­meid. Jäät­me­hool­du­sees­kir­ja ko­ha­selt pea­vad val­la kõik jäät­me­val­da­jad toi­du­jäät­meid tek­ke­ko­hal lii­gi­ti ko­gu­ma sõl­tu­ma­ta kin­nis­tu asu­ko­hast ja ela­mu tüü­bist. See tä­hen­dab, et igal kin­nis­tul ko­gu­tak­se toi­du­jäät­meid eral­di ma­hu­ti­ga, mil­le tüh­jen­da­mi­ne tel­li­tak­se jäät­me­ve­da­jalt või kom­pos­ti­tak­se jäät­med en­da kin­nis­tul.
Olu­li­ne on tea­da, et kor­ra­ga saab ka­su­ta­da nii kom­pos­ti­mist kui ka jäät­me­ve­da­jalt ko­gu­mis­ma­hu­ti tüh­jen­da­mi­se tee­nust. Toi­du­jäät­me­te ma­hu­ti­ga jäät­me­ve­da­ja­le üleand­mi­ne võib osu­ta­da mõist­li­kuks ja mu­ga­vaks la­hen­du­seks just tal­ve­pe­rioo­dil, mil mii­nusk­raa­did ta­kis­ta­vad kom­pos­ti­mi­se prot­ses­si toi­mi­mist.

Kui­das tu­leb toi­du­jäät­meid ko­gu­da:
• Ka­su­ta ko­dus toi­du­jäät­meid ko­gu­des eral­di anu­mat.
• Ko­gu või­ma­lu­sel jäät­meid lah­ti­selt, va­ja­du­sel ka­su­ta kas pa­ber- või bio­la­gu­ne­vat kot­ti. Ära ka­su­ta ki­le­kot­te.
• jäät­me­ve­da­ja­le toi­du­jäät­me­te üleand­mi­seks ka­su­ta­ta­va ma­hu­ti puh­tu­se hoid­mi­seks on või­ma­lik ka­su­ta­da ma­hu­ti voo­der­dus­kot­ti. Voo­der­dus­ko­ti pai­gal­du­se saab tel­li­da jäät­me­ve­da­jalt.

Mil­li­seid jäät­meid so­bib ko­gu­da toi­du­jäät­me­te ma­hu­tis­se:
• Pa­ga­ri­too­ted, koh­vi- ja tee­paks, toi­du­jäät­med, köö­gi- ja puu­vil­jad (seal­hul­gas koo­ris­mis­jää­gid), leib, sai, pool­fab­ri­kaa­did, juust, või. Sa­mu­ti ma­ja­pi­da­mis­pa­ber, pa­ber­salv­rä­tid, pa­ber­filt­rid, toa­tai­med ja lõi­ke­lil­led.

Ma­hu­tis­se ei to­hi pan­na:
• ki­le­ko­tid, toi­du­pa­ken­did, me­tall­pa­ken­did, puit­pa­ken­did, klaas ja klaas­pa­ken­did,
• suur­tes ko­gus­tes ve­de­lad jäät­med,
• suu­red kon­did,
• teks­tiil ja nahk,
• kas­si­liiv, tuhk, si­ga­re­ti­ko­nid;
• muld ja ki­vid;
• ki­le­ta­tud või va­ha­ta­tud pin­na­ga või ki­leak­na­ga pa­ber­ko­tid,
• küp­se­tus­pa­ber,
• va­nad ra­vi­mid jm oht­li­kud jäät­med,
• mähk­med, hü­giee­ni­si­de­med,
• tol­mui­me­ja­ko­tid,
• kunst­lil­led, küün­lad,
• lil­le- ja sa­la­ti­po­tid,
• kõ­du­ne­nud pruu­nid puu­le­hed ja puuok­sad, hal­jas­tus­jäät­med.

Nõu­ded kom­pos­ti­mi­se­le
Kom­pos­ti­mi­se toi­min­gu­le keh­ti­vad Anija vallas olu­li­se­mad nõu­ded:
• Toi­du­jäät­meid saab tek­ke­ko­hal kom­pos­ti­da kas kin­ni­se kom­post­ri­ga või ha­jaa­sus­tu­ses au­nas.
• Toi­du­jäät­meid to­hib tek­ke­ko­hal kom­pos­ti­da era­ma­ja­de kin­nis­tu­tel. Muu­de kin­nis­tu­te oma­ni­kud pea­vad toi­du­jäät­med jäät­me­ve­da­ja­le üle and­ma. Val­la­va­lit­su­sel on õi­gus te­ha kor­ter­ma­ja­de­le eran­deid kom­pos­ti­mi­se lu­ba­mi­sel läh­tu­des igast konk­reet­sest juh­tu­mist eral­di.
• Kom­pos­ter ja aun pea­vad asu­ma naa­ber­kin­nis­tust vä­he­malt 3 meet­ri kau­gu­sel ega tohi te­ki­ta­da häi­rin­guid.
• Kom­pos­ti­mi­se ju­hen­did ja soo­vi­tu­sed on lei­ta­vad Anija val­la ko­du­le­helt.

Soe­ta kiir­kom­pos­ter 73ptot­sen­di­li­se soo­dus­tu­se­ga
Soo­dus­ta­maks toi­du­jäät­me­te kom­pos­ti­mist pa­kub Ani­ja val­la­va­lit­sus en­da ela­ni­ke­le või­ma­lust soe­ta­da kiir­kom­pos­ter 75 eu­ro­ga (ta­va­hind 279 eu­rot).
Kii­rus­ta, kom­post­reid on veel pak­ku­da pii­ra­tud ko­gu­ses! Esi­ta taot­lus Ani­ja val­la ise­tee­nin­dus­por­taa­lis.
Täp­sem in­fo val­la ko­du­le­helt ja evelin.kolbak@anija.ee või tel 5818 9033.