TIIT TAMMARU: „Suurim väljakutse on Kehra kooli renoveerimine.“

1253

Anija vallavanem TIIT TAMMARU, valla 2012. aasta eelarvesse on tulusid kavandatud mullusega võrreldes vaid kaks protsenti rohkem. Kas sellest võib järeldada, et tänavune eelarve on pigem konservatiivne kui optimistlik?

„Sel ajal, kui panime kokku vallaeelarve projekti, et esitada see volikogule, kõlas meedia kaudu mitmeid ohumärke, milles viidati majanduse jahtumisele ja võimalikule olulisele vähenemisele. Seetõttu vaatasime ka enda kavandatavad tulude numbrid ja investeeringud väga kriitiliselt üle.

On raske vastata, kas üksik­isiku tulumaksu kaheprotsendiline kasv on julge või konservatiivne prognoos. Loodan, et optimaalne. Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli majanduskasv kaheksa protsenti, neljandas kvartalis langes neljale protsendile. See on tõsine tagasiminek. Kui samasugune langus jätkub, on meie eelarve optimistlik. Kui majanduse aeglustumine jääb pidama, siis usun, et tuleme võetud ülesannetega toime.“

Räägime pisut kuludest – kas palgad jäid eelmise aasta tasemele?

„Üldist palgatõusu ei ole. Vaid allasutuste juhtide palkasid oleme veidi korrigeerinud. Eelmisel nädalal kinnitas volikogu vallavalitsuse hallatavate asutuste ja abiteenistujate koosseisud 2012. aastal ning muutis nende töö tasustamise aluseid. Allasutuste juhtide töötasud on viidud vastavusse kehtivate palgaastmetega.

Vahepealse masu tõttu me palkasid ei langetanud, küll aga kutsusime vallavalitsuse ja all­asutusete töötajaid üles tegema tasuta tööpäevi. Suurem osa oli sellega nõus ning hoidsime nii kokku kuni kaks protsenti eelarvest. Ainuke, kes ei suutnud vallavalitsuse üleskutsele reageerida, oli Kehra gümnaasium.

Oleme ka sel aastal püüdnud eelarves personalikulusid kokku hoida. Näiteks tsentraliseerisime allasutuste remondimehe ning viisime läbi reformid kultuuriasutuste ja raamatukogude juhtimises. Kuigi personalikulude optimeerimine ei tähenda alati käegakatsutavat rahalist kokkuhoidu, ei ole see esmatähtis – lõpmatuseni kokku hoida ei saa, siis võib mõni töö jääda hoopis tegemata.

Vallaeelarvele ja koolile oli täielik šokk, et riik andis Alavere põhikooli jaoks sel aastal üle 30 000 euro vähem raha kui eelmisel aastal. Peamiselt on tegemist õpetajate palgarahaga. Uskumatu, et riik nii käitub – loogiline oleks muudatusi teha sügisel, mitte keset õppeaastat.“

Millised on selleks aastaks kavandatud olulisemad investeeringud?

„Kahjuks kõike, mida lootsime, teha ei saa, üksnes hädavajaliku. Pidime ka esialgses eelarveprojektis tegema kärpeid.

Kõige suurem väljakutse on Kehra gümnaasiumi renoveerimine. Kahjuks ei jõua me käes­oleva aasta jooksul seal teha päris kõike – inventari muretsemine jääb kindlasti järgmisse aastasse. Aga pingutame maksimaalselt, korras kool on tuleviku jaoks väga oluline.

Teine tähtis asi on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine nii Kehrasse kui mitmesse külasse. Võimaluse korral hajutame investeerimisvahendite kohustusi ja osa ülesandeid püüame suunata oma tütarettevõtte Velko AV peale.

Kindlasti on olulised investeeringud ka vallamaja esisele platsile mänguväljaku rajamine ning mittetulundusühingute toetamine. Võimaluste piires püüame toetada spordiklubi Kehra Käsipall ning MTÜd Kehra Raudteejaam jaamahoone rekonstrueerimisel. Oluline on veel mitmete vabaühenduste toetamine – et meie inimeste elu oleks ikka aktiivne.

EASile esitasime rahataotluse, et saada toetust Lepatriinu lasteaia tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks, Leader-programmist kavatseme taotleda raha Kehra staadioni renoveerimisprojekti tellimiseks. Mõlema jaoks on investeeringute kavas omaosaluse summa.“

Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele on eelarve investeeringute osas vaja näidata, kust investeerimisraha tuleb. Anija vald on plaaninud põhivara müügist investeerida 31 000 eurot. Mida on kavas müüa?

„Vallal on päris palju elamispindasid. Nii et müüme peamiselt kortereid. Eelmisel nädalal otsustas volikogu müüa ühe korteri, loodame, et suudame neid veel realiseerida.“

Üle poole investeerimisrahast ehk 54 protsenti kavatsete katta laenu abil. Kas saate nii suure laenukoormusega ikka hakkama?

„Peame saama. Valla laenuvõimekust hinnatakse eelarve tulude poole ja likviidsete varade põhjal. Kui arvestada ka võimalikku majanduslangust, peaksime siiski toime tulema.

Laenu on kavas võtta kolmeks investeeringuks – Kehra kooli ja ÜVK omaosaluse katteks vastavalt 810 000 ja 763 000 eurot ning vallamaja renoveerimise lõpetamiseks 165 000 eurot. Kahjuks ei saa vallamaja remondile nii palju kulutada, kuna prioriteedid on Kehra gümnaasium ja ÜVK. Vallamajas saame sel aastal ilmselt teha ventilatsiooni, esimese korruse ja fassaadi remont lükkub tõenäoliselt edasi.“

Investeeringutekavas järgi on sel aastal kavas üsna palju – üle 350 000 euro kulutada ka teede remondile.

„Jah. Kehra linnas püüame pärast ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorude paigaldamist taastada üleskaevatud teed. Kindlasti soovime sel aastal teha Põrgupõhjast Põhja tänava läbimurde läbi parkmetsa raudteejaamani. Korrastame ka Kehra jalgteid.“

Mis jäävad neist investeeringutest, milleks sel aastal raha ei jätku, kõige enam hinge närima?

„Kindlasti see, et Kehra kool ei saa sel aastal lõplikult korda, ehk et sinna ei jõua muretseda uut inventari. See on minu suur soov, et meie gümnaasium saaks lisaväärtust, muutuks tulevaste õpilaste jaoks atraktiivseks ning Kehra gümnaasium jääks püsima.

Teine, mis jääb kripeldama, on Lastetare lasteaia laienemine. Sel aastal suudame küll avada ühe uue rühma, kuid mõttes oli lasteaia laiendamine raamatukogu ruumide arvelt. Kahjuks ei ole rahaliselt võimalik raamatukogu tänavu mujale kolida.“