Anija vallavanem TIIT TAMMARU, kas neli aastat tagasi vallavanema kohalt lahkudes mõtlesite, et tulete sellesse ametisse veel tagasi?
„Ei mõelnud. Esimene mure oli, kuidas tööd leida. Volikogu liikmeks jäin edasi, sest olin saanud inimeste mandaadi ning uskusin, et minu lühikese ajaga kogutud teadmistest võib kasu olla.“
Mida te vahepealse nelja aasta jooksul tegite?
„Pärast vallavanema ametist lahkumist töötasin ligi aasta Raasiku vallavalitsuses arenguspetsialistina. Siis kutsus seltskond tuttavaid ettevõtjaid mind üht ettevõtet käivitama. Sellest kasvas Vaida alevisse Rae kivitööstus, mis toodab tee- ja tänavakivisid. Olin seal kaks aastat tegevjuht. Panin töö käima, siis omanikud võtsid juhtimise üle. Seejärel olin tänini tootmisjuht OÜs Koduaken.“
Nüüd otsustasite uuesti volikokku kandideerida.
„Kevadel said aktiivsed inimesed Urmo Sitsi, Ago Pärnamäe, Andres Suik, Tõnis Väli ja Kaarel Aruste kokku ning arvasid, et vaja on hakata koos valimisteks valmistuma. Kuna leidsime, et valla senises juhtimises on tehtud vigu, oli vajadus ja soov midagi paremini teha.“
Inimesed, keda nimetasite, olid valimistel kolmes erinevas nimekirjas. Miks?
„Jah, algul pidime minema välja ühise nimekirjaga, kuid siis leiti ilmselt lähemad inimesed, kellega taheti valimisvõitlusse minna. Meie valimisliidu nimekiri oli väga pikk, võib-olla segas see, et kõiki inimesi sealt ei tuntud.“
Olete öelnud, et juba eelmisel talvel panite kokku oma valimisprogrammi.
„Panin kokku tegevuskava või käitumisprogramm, mis aitab valimistel edukalt esineda. Seal on kirjas, millest kampaaniat alustada, kuidas inimestega suhelda, kuidas tagada endale võimalikult suur valijate hulk.
Edu tagamiseks olulised märksõnad on protsessi juhtimise süsteemsus ja komplekssus. See tähendab, et hea tulemuse saavutamiseks on oluline kaasata kõiki erinevaid huvigruppe, kes tegelevad lastega, noortega, eakatega jne, ning haarata territoriaalselt võimalikult palju piirkondi. Meie nimekirjas oli erinevate elualade inimesi ning see on väga hea, edaspidi on võimalik neid kindlasti kaasata ja nii tulevad arengukava suunad elulähedasemad.“
Kas loodud koalitsioon on parim võimalikust?
„Meie põhimõtted on sarnased ning tahame kõik valla jaoks midagi ära teha, usun, et koostöö tuleb hea. Julgen öelda, et uuest koalitsioonist loodavad rohkem nii elanikud kui valla asutused. Loodame üldise suhtumise inimestesse viia senisest paremaks.
Valla juhtimise parandamiseks ja heale tasemele viimiseks on veel arenguruumi. Meie vallas on väga toredaid haritud ning hea elu- ja juhtimiskogemusega inimesi, kes on jäänud valla arendamisest kõrvale. Loodan väga, et tegevuse käigus – tahame rohkem rahvaga suhelda ja nende häält kuulda – on võimalik nad välja selgitada ja neid aktiviseerida. Samas on kõigi vallaelanike arvamus meile tähtis.“
Oli vallavanema koht teie valimisliidu kindel nõue?
„Läbirääkimiste käigus saavutasime konsensuse, vastasseisu ei tekkinud. Arvestasime inimeste võimalikku suutlikkust ja kompetentsi. Meie hulgas oleks kindlasti olnud inimesi, kes on võimelised volikogu juhtima, kuid leidsime, et volikogu esimehe koha loovutamine teise valimisliidu liikmele oli mõistlik variant. Ja tõsi ta on, et koalitsioon püsib hästi koos, kui igaühel on oma kindel positsioon, sest just positsioone mindigi valimistele hankima, et saaks midagi ära teha.“
Kas vallavalitsuses tuleb muutusi – loote uusi töökohti või koondate kedagi?
„Kindlasti läheme rangele kokkuhoiurežiimile, vaatame kriitiliselt üle kõik kuluartiklid, ees on raske periood.
Personali juurde praegu ei võta, usun, et tuleb koondamisi. Suures perspektiivis on kindlasti vaja rakendada rohkem arendusspetsialiste, arenguküsimused on praegusel kõige madalama majandusvõimekuse perioodil kõige tähtsamad. Nüüd on lihtsam hakata tegema ettevalmistusi järgmiseks paremaks perioodiks, kus raha hakkab liikuma, ettevõtlus elavnema, inimesed saavad tööd ning üksikisiku tulumaksu laekumine vallakassasse paraneb.“
Mis on kõige olulisem vajakajäämine Anija vallavalitsuse senises töös?
„Puudu on suhtlemine rahvaga, külaliikumise ja külavanemate toetamine. Teised võtmeisikud on ettevõtjad, kes pakuvad meie inimestele tööd. Majandussurutise ajal tuleb kindlasti ümarlaudadesse kokku kutsuda meie ettevõtete juhid ja mittetulundusühingute eestvedajad, et püüda koos nendega ühiselt valda arendada.“