TIINA SERGO: „Ida-Harju tööandjad on Leaderi avastanud.“

2651

13. mail lõppes Ida-Harju Koostöökoja Leader-rahade selle aasta teine taotlusvoor. Kui palju seekord igas meetmes eraldatavat raha on ja palju taotleti?

„Meetmes 1.1 Teeme Koos on käesolevas voorus jagamiseks 106 182 eurot (1 661 387 krooni),  taotletud on vähem, kokku 35 484 eurot (555 204 krooni). Meetmes 1.2 Kodukant Korda jagame 364 173 eurot (5 698 069 krooni), taotlusi on palju rohkem – 899 407 eurot (14 072 662 krooni).
Meetmes 1.3 Tööd ja leiba jagame 283 245 eurot (4 431 821krooni) ning taotlusi on kokku 252 646 euro (3 953 051 krooni) ulatuses.“

Mitu projekti sellesse taotlusvooru esitati?

„Kokku esitati 41 avaldust. Teeme Koos meetmesse on 15 taotlust – 3 projekti Anija vallast, 2 olid Ida-Harju Koostöökoja enda projektid ning ülejäänud Kose vallast. Sellest meetmest küsitakse toetusraha kõige vähem, sest esimeses voorus, kus avatud oligi vaid meede 1.1 Teeme Koos, esitati suurem osa projekte juba ära.

Kõige populaarsem meede oli seekord 1.2 Kodukant Korda, kuhu esitati 4 projekti Aegviidust, 7 Anija, 6 Kose ja 3 Raasiku vallast.

Paistab, et ka tööandjad on meid leidnud, sest meetmele 1.3 Tööd ja Leiba esitati 5 projekti Anija, 6 Kose ja 2 Raasiku vallast. Tore, et ettevõtjad on hakanud taotlusi kirjutama, varasemates voorudes neid väga palju ei olnud. Nüüd tundub, et ettevõtjaid siinkandis ikka leidub.“

Millal tuleb järgmine taotlusvoor ja kas on teada, millistest meetmetest on seal võimalik taotleda ning kui palju raha eraldatakse?

„Järgmine voor sõltub käes­oleva taotlusvooru tulemustest. Ida-Harju Koostöökoda ei ole raha taotlusvoorude vahel ära jaganud, mistõttu sõltub järgmise taotlusvooru väljakuulutamine sellest, kas eelnevatest voorudest on jäänud raha üle. Kindlasti ei avane sel aastal enam meede 1.2 Kodukant Korda.“

Kas projektide kirjutamise tase on muutunud?

„Ütleks, et nii ja naa. Vead muutuvad. Uutel projektidel on ühed vead ja mitmendat korda esitajatel jälle teistsugused. Peab mainima, et sageli teevad vigu just need, kes on varem projekte esitanud. Nad kirjutavad projekte vana vormi järgi, aga tegelikult need muutuvad aja jooksul. Seega, tase on enamjaolt samasugune, kui on olnud varem.“

Millised on komisjoni hindamise ja töö põhimõtted?

„Meil on lävendisüsteem ja see töötab hästi. Praktika näitab, et nii saavad toetust kvaliteetsed projektid. Süsteem on end igati õigustanud.

Ida-Harju Koostöökoda kontrollib projekte 15 tööpäeva. Seejärel on hindamiskomisjonil õigus projekte hinnata samuti 15 tööpäeva. Lõpuks kinnitab juhatuse koosolek hindamistulemused ja projektide pingeread. Prognoosime hindamiskomisjoni selle vooru otsust juuni lõpuks.“

Kui aktiivselt osaletakse koolitustel?

„Koolitusi on erinevaid. Sel aastal meil projektikirjutamise koolitust ei ole olnud, viimati oli sügisel. Enne igat taotlusvooru on infopäevad, aga osavõtt on  väike. Varasemad kirjutajad seal tavaliselt enam ei osale, sest arvavad, et teavad juba, kuidas projekti kirjutada. Tegelikult toimub pidevalt muutusi, Leaderi määrused on kogu aja töös. Infopäevadel tutvustataksegi uusi nõudeid.“

Kus olete Leaderi õppereisidel käinud?

„2009. aastal käisime Hispaanias ja 2010. aastal Austrias. Sel sügisel tuleb järjekorde õppereis, aga praegu ei ole veel kindel, millisesse riiki. Reisidel on kaasas ettevõtjad, MTÜdega seotud inimesed, vallavalitsuste esindajad ja Ida-Harju Koostöökoja juhatuse liikmed. Tavaliselt oleme püüdnud külastada rohkem kui ühte töögruppi ning korraldada reise sedasi, et igal huvigrupil oleks seal midagi teha ja vaadata. Meie enda juhatuse liikmed on käinud erinevatel konverentsidel, viimati Saksamaal.“

Kas teete koostööd teiste Leaderi gruppidega?

„Teeme palju koostööd teiste Harjumaa Leader-gruppidega, plaanime septembris korraldada ühise konverentsi.“

Eelmine artikkelLiiklusõnnetus Kiiu alevikus
Järgmine artikkelHarju maavanem ÜLLE RAJASALU külastas Raasiku valda