Kuusalu vallavanem TERJE KRAANVELT, volikogu võttis valla tänavuse eelarve vastu 23. veebruaril, päev enne EV aastapäeva ja paraku ka sõja algust Ukrainast. Räägime Teiega eelarvest esmaspäeval, kui see sõda on käinud viiendat päeva. Kas ja kui palju saab Kuusalu vald oma eelarvest Ukraina põgenikke aidata?
„Kui seoses vallaeelarvega ukrainlaste toetamisest rääkida, siis tõepoolest, eelarve koostamise ajal ei osanud ju keegi sõja algamisega arvestada. Omavalitsusel on kohustus ja võimekus osutada vältimatut sotsiaalabi. Kui tarvis veel ekstra abi osutada, on ettearvamatute kulutuste katteks eelarves reservfond.“
Vallavolikogu istungil jäi opositsiooni esindajate hinnangutest kõlama, et eelarve ei ole jätkusuutlik ning tekkimas on valla maksujõuetusele lähenev olukord. Tehti ettepanek suunata eelnõu kolmandale lugemisele.
„Kuusalu valla eelarve põhitegevuse tulud ületavad põhitegevuse kulusid, seega on põhitegevuse tulem positiivne. Tõsi, eelarve tulem on defitsiidis, ent seda saab katta likviidsete vahendite ehk valla pangakontodel olevate summade arvelt. Põhitegevuse tulem on positiivne, seega ka eelarve on positiivne.
Opositsioonil on soov näidata, et vallal pole raha ja olukord on jätkusuutmatu. Mida vähem on vallavalitsusel võimekust asju ellu viia, seda kindlamini saab väita, et midagi ei toimu. Sellise lähenemisega ma kindlasti ei nõustu. Eelarve kokkupanekul on arvestatud kõiki aspekte. Ei saa öelda, et meil oleksid kerged ajad, aga niisugusteks mustadeks toonideks pole põhjust. Oleme eelarvet koostanud pikka aega, allasutuste juhtidega on põhjalikult koostööd tehtud ja olukorrad läbi kaalutud.
See on jätkusuutlik eelarve, valla töötajad ei pea muretsema, kas palgaraha makstakse välja või asutuste majandamiskulude eest tasutakse. Samas on see kokkuhoiu-eelarve, sest möödunud aasta lõpuga tuli suuri ootamatusi seoses elektri- ja gaasihindade ulatusliku tõusuga – lisasime nende kulude katteks üle 258 000 euro. Kogu 2022. aasta vältel tuleb kulutustele vaadata kriitilise pilguga ja olla valmis ka ümberhindamiseks.“
Kui palju tuli soovitust loobuda?
„Allasutused esitasid taotlused nagu ka varasematel aastatel. Taotlusi oli kokku 477 600 eurot, eelarve teiseks lugemiseks jäi 215 000 eurot. Asutused pidi tegema palju analüüse, vajadustest jäi alles see, mida pidasid ülioluliseks.“
Opositsioon juhtis eelarve arutamisel tähelepanu ka sellele, et teisele lugemisele esitatud eelnõu ei vasta kehtivale eelarvestrateegiale.
„Omavalitsustel on kohustus igal aastal eelarve strateegia üle vaadata ja esitada volikogule hiljemalt 15. augustiks. See on igaaastane rutiin, sest elu ei seisa paigal. Muutuvad tulude ja kulude prognoosid ning vaadatakse üle põhitegevuse kulud, võlakoormuse täitmine, investeerimis- ja ka laenuvõimekus, volikogule tehakse ettepanekud vajalikeks muudatusteks.“
Käesolevasse aastasse plaanitavate investeeringute loetelu ei ole kuigi pikk. Suurim summa on teedesse investeerimiseks – 250 000 eurot.
„Olen nõus, aga investeeringuid siiski on. Kolga kooli ruumide ja lasteaia katuse remondi summad olid meil ka eelmise aasta eelarves, siis ehitushinnad kasvasid kiirelt ja oli suuri tarneraskusi ning ehitushangetele ei tulnud pakkumisi.
Uutest investeeringutest on kavas Kuusalu spordikeskuse skatepark, Jussikese lasteaia ronimislinnakud, Vihasoo lasteaed-algkooli kõnniteed. Tervisekeskuses tuleb elektrisüsteem välja vahetada, rajame mänguväljakuid.“
Volikogu istungil küsiti täpsemalt teede investeeringu kohta. Te nimetasite teelõigud, kuhu plaan panna must kate.
„Jah nimetasin, kuid juhin veelkord tähelepanu, et see on esialgne plaan, mida vallavalitsus alles hakkab arutama, otsustatud veel ei ole. Kavas oleks teha 2,5kordne pindamine neljal lõigul kokku 5,6 kilomeetril: Loksa-Risti ehk Uudismaa tee, Kodasoo-Soodla, Kalda-Sõitme ja Väo-Sõrenõmme. Kui vallavalitsus need kinnitab, sõltub hankes pakutud hindadest, mis mahus saame pindamistöid tellida.“
Kuusalu keskkooli renoveerimise jätkamiseks selles eelarves raha pole.
„Soovime Kuusalu keskkooli täielikult renoveerida, see soov pole kuhugi kadunud. Teeme ettevalmistustöid ja vaatame, kas saame edasi minna olemasolevate plaanidega või tuleb muuta ja täiendada.“
Kas ja kui palju saaks Kuusalu vald veel laenu võtta?
„Mida vähem on laenatud, seda parem, aga seadus lubab, et laenumaht võib olla kuni 80 protsenti omavalitsuse põhitegevuse tuludest. Suuname oma mõtted ja kogu jõu lähimaks kolmeks aastaks Kuusalu koolihoone kordategemisele. Kui tekivad võimalused lisarahastuseks, kindlasti kasutame neid.“
Eelarve seletuskirjas on, et palgakulu tõusis 7,3 protsenti. Kas kõigil töötajatel tõsteti palka samas mahus?
„Riik tõstis õpetajate töötasu 7,3 protsenti ja me tõstame samas mahus valla kõigil töötajatel, rohkemaks ei ole praegu võimekust. Kuusalu valla eelarvest saavad palka kokku 317 töötajat.“
Riigilt eraldatavatest toetustest on maha võetud huvihariduse 33 406 eurot. Mis saab noorteringidest, mida riigi rahaga toetati?
„Oleme saanud ringitegevused ümber korraldada.“
Küsimus ka Salmistu sadama kohta. Facebooki-võrgustikus Kuusalu Arutab Avalikult avaldati arvamust, et otsus sadama operaatori leidmiseks korraldatava enampakkumise kohta võeti vastu 9 poolthäälega, seaduse järgi peab olema koosseisu häälteenamus ehk 10 poolthäält. Opositsioon märkis veel, kui enampakkumine nurjub, pole vallaeelarves raha, et tagada riigi toetusega kaasnev nõue luua kolm töökohta ja võtta vastu 100 000 külastajat esimese aasta jooksul.
„Volikogu istungil anti 9 poolthäält, et lubada vallavalitsusel korraldada kirjalik enampakkumine. Koosseisu häälteenamus on vajalik siis, kui enampakkumine õnnestub ja volikogu hakkab hääletama hoonestusõiguse lepingu sõlmimist.
Kui enampakkumine nurjub, vaatame tingimused üle ja korraldame järgmise enampakkumise. Plaanime Salmistu sadama navigatsioonihooajal käiku lasta ja kui pikaajalist operaatorit pole veel, leida ajutine operaator.
Aga loodame, et enampakkumine õnnestub ja saame sinna kauni ehitise.“