TIIU ARO, Terviseameti peadirektor
Lähenev kevad toob rõõmule lisaks ka mõned ohud, milleks võivad olla teetanuse ja puukentsefaliidi nakkus. Kuid õnneks saab neid ennetada õigeaegse vaktsineerimisega.
Lume alt väljasulavas mullas ja sõnnikus võib olla peidus üliohtlik teetanuse e. kangestuskramptõve tekitaja. Teetanuse tekitaja Clostridium tetani satub inimese organismi läbi vigastatud naha. Haiguse peiteperiood on 6-14 päeva ( võib olla ka 1-30 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskemaks kujuneb haigus. Tavaliselt algab haigus mälumislihaste spasmiga, millele järgneb neelamisraskus, haarates hiljem kõik tahtele alluvad lihased.
Teetanus ohustab eelkõige täiskasvanuid, kuna lapsed on üldiselt kooli ajal läbiviidavate vaktsineerimiste kaudu haiguse vastu hästi kaitstud. Vaktsineeritud inimene saab immuunsuse kümneks aastaks, seega tuleb iga 10 aasta järel vaktsineerimist kaitse saamise eesmärgil korrata.
Koolilapsi vaktsineeritakse teetanuse vastu viimast korda 17-aastaselt, mis tähendab, et kõik täiskasvanud, kes on vanemad kui 27-aastat peaksid mõtlema oma teetanuse-vastase kaitse uuendamisele. Vaktsineerimise sooviga tuleks pöörduda perearsti poole. Difteeria-teetanuse vastane kompleksvaktsiin on ainus tasuta vaktsiin täiskasvanutele.
Tänu üsna heale vaktsineerimisele esineb haigestumisi Eestis harva. 2010. aastal ei registreeritud Terviseametis mitte ühtegi haigusjuhtu, kuid 2011. aastal on üks raske haigusjuht meil juba registreeritud.
Puukentsefaliiti haigestumine suurenes Eestis möödunud aastal enam kui 12 protsendi võrra. Uusi haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades, teistest enam oli haigestunuid Pärnumaal (39), Tallinnas ja Harjumaal (36), Tartumaal (27), Narvas ja Ida-Virumaal (24), Saaremaal (15), Võrumaal (11) ja Viljandimaal (10).
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega.
Vaevused kestavad kuni nädal, seejärel enamik inimesi tervenevad. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!
Puukentsefaliidi vastu saab ennast aga kaitsta vaktsineerimisega. Vaktsiin tuleb osta sel juhul inimesel enesel ja kuigi vaktsiin võib tunduda esmapilgul kallis, on see siiski odavam haigestumise riskist. Soovitan vaktsineerimisele mõelda eelkõige maaelanikel, samuti lastel ja neil, kes viibivad sageli looduses.
Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada.
Ennast ja oma pereliikmeid saate ohtlike haiguste eest kaitsta vaktsineerimisega.
