Rein Veskimäe korraldas laupäeval, 28. mail Vihasoo rahvamajas teaduspäeva.
28. mai õhtupoolikul jäid Vihasoo rahvamaja saali paigutatud 88 toolist vabaks vaid mõned. Kõigepealt olid neil istujate pilgud suunatud ekraanile, millele manatud pildil istus oma 80. sünnipäeval rootslasest vanahärra Arne Larsson. Tema rinda oli istutatud maailma esimene südamerütmur siis, kui ta oli 42-aastane. Niisuguse sõnumiga alustas Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikaprofessor Mart Min oma juttu Vihasoo küla kolmandal teaduspäeval, mis seekord hüüti välja südamepäevana. Ja seda Lahemaa rahvuspargi sünnipäeva eelõhtul, sest täna saab Eesti esimene rahvuspark 40-aastaseks.
Mingil määral on nende sündmuste kokkulangevus isegi sümboolne, sest kui teaduspäevade korraldaja Rein Veskimäe rahvuspargi kaarti näitas, juhtis ta naljatamisi tähelepanu sellele, et ka Vihasoo asub Lahemaa südames, miks mitte siis rääkida siin ja praegu meie oma südamest.
Uut tüüpi südamerütmur
Mõned päevad tagasi pretendeeris Mart Min Budapestis kolme väljavalitud nominendi hulgas Euroopa leiduri tiitlile, jäädes napilt teiseks. Kõrge koht niisuguses konkurentsis tähendab seda, et ta on loonud oma meeskonnaga täiesti uut tüüpi südamerütmuri, mis aitab mitte ainult hingata ja olla, vaid elada täisväärtulikku elu: taluda suuremaid koormusi töötades-sportides ning kas või seksi- ja saunamõnusid nautides. See tähendab, et südamerütmuri sisse on monteeritud tilluke elekrooniline vidin ehk kiip, mis arvuti kombel suudab organismist vastu võtta ja töödelda ning seejärel väljastada infot teistele elunditele, et need ei jääks oma töös erinevate koormuste korral hätta ja inimene ei minestaks näiteks aju verevarustuse puudulikkuse tõttu.
Ühest Coca-Colast nädala suhkruvajadus
Mart Mini üks meeskonnakaaslane doktor Andres Kink rääkis Vihasoos ateroskleroosist ehk arterilubjastusest ja sellest, kuidas ta rajab umbunud veresoonte kõrvale asendussoontega uusi teid, et veri jalgadesse jõuaks ja need endistviisi liikuda aitaksid.
Põhja-Eesti regionaalhaigla arst Hasso Uuetoa jutust selgus, kuidas südant rütmi saada tablettide ja süstita.Tema oskab selle teatud punkte „külmutada” või „kõrvetada” nõndaviisi, et süda jääb rütmi pikemaks ajaks. Igatahes viib ta sääraseid protseduure läbi tihedamini kui üle päeva ning patsientide järjekord ulatub oktoobrisse.
Kui rahva ette astus Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja Tiina Uuetoa, sai selgeks, milliseid riske me endale võtame ebatervislikult elades.
Sellest tulenev südant kahjustav riskitegur on kõigepealt kõrge vererõhk. Enne südameravi peab see normis olema. Aga sama olulised on veel vere kolestoroolisisalduse, kehamassi indeksi ja veresuhkru normis hoidmine. Vaid ühe Coca-Cola poolteiseliitrise pudeli tühjendamisel saadav suhkur ületavat isegi nädalase suhkruvajaduse. Kas või ainult see fakt on üsna kõnekas, et mõelda, kuidas end ja oma lapsi iga päev „kütta” ja „õlitada”, et mitte enneaegu rikki minna. Ega keegi meist seda taha. Üks niisugustest Vihasoo küla vanadaamidest kinkis oma südametohtrile Tiina Uuetoale koduaiast nopitud kevadlilled. Kauni punkti pani südamepäevale Vihasoo oma poiss Kert Krüsban akordionil, millel tekitatud helid kõlasid hästi kokku saali seintele riputatud kohaliku harrastuskunstniku Elsa Napi Lahemaa vaadetega.
