„Kui eelmisel aastal koristati kodanikualgatuse Teeme Ära käigus üheskoos prügi, siis nüüd koristame ka, mitte küll enam metsaaluseid, vaid oma päid. Inimestel on kindlasti häid ideid ja ettepanekuid, kuidas Eesti elu edendada, kuid nende elluviimine vajab organiseerimist. Seetõttu ongi kavas viia läbi üleriigilised mõttetalgud, kus kõigil on võimalus oma mõtted välja öelda.
Mõttetalgud on 1. mail kõikjal üle Eesti, kuid 1. maiga meie tegevus ei lõpe, siis pannakse protsessile alles alus. Eesmärk on need mõtted kokku koguda ja anda erinevate valdkondade ekspertide, ühiskonnateadlaste ja majandusspetsialistide kätte. Nemad koondavad ideed kogumikesse, annavad hinnangu nende mõjude ja teostatavuse kohta. Populaarsemate teemadega tullakse sügisel taas rahva ette ning vaieldakse need veel kord läbi.
Minu jaoks on ettevõtmise põhiline eesmärk saada lõpuks üle eestlaslikust omaette nokitsemisest. Tahame kõike üksi teha, kuid tegelikult saame koos tegutsedes kiiremini rikkamaks, nii inimsuhetelt kui majanduslikult. Kindlasti ei leia me sel päeval kohe mingit õnnevalemit, kuid paljud asjad saavad hiljem reaalselt tehtud. Oluline on leida lahendused ideedele, mida on võimalik ka ise realiseerima hakata.
Ehk muutub ka mõtteviis õiendada ministrite ja poliitikute kallal ning ootamine, et Toompealt antakse raha või tullakse meie eest midagi tegema. Palju asju on võimalik endal ühiselt korda saada. Võtame näiteks kohalikud mehed kokku ja teeme ise kiige valmis või viskame teeauku paar labidatäit kruusa.“
Kuidas mõttetalgud välja näevad ja millised mõtted peaksid sealt kooruma?
„Mõttetalgud toimuvad 1. mail mõttekodades kogu Eestis. Ühiskonnateadlaste ja erinevate spetsialistide abiga on ette valmistatud 18 üldisemat teemat, mis peaksid kajastama inimeste igapäevaelu. Igas mõttekojas tuleb neist arutusele kolm, lisaks üks kohaliku tähtsusega teema, mis on aktuaalne konkreetselt selles piirkonnas, kus mõttekoda toimub. Mõttekodade teemad on üleval interneti kodulehel http://www.minueesti.ee.“
Kuidas sattusite teie ettevõtmise koordinaatorite hulka ning kuidas on Harjumaal mõttekodade loomine läinud?
„Mulle tegi ettepaneku osaleda Kaia Roots, kes on üks korraldajatest. Kuna külaelu ja Eesti elu edendamine on mulle südamelähedane ning usun, et seda saab paremini teha, kui süstida inimestesse rohkem koostöötahet, siis olin nõus. Ka Winter Media Group, mida juhin, annab oma panuse – vastutab mõttetalgute internetikampaania eest.
Tahan tõestada, et maainimene ei ole rumal, vaid suudab mõelda, anda head nõu ka riigi parema toimimise või inimeste sotsiaalse heaolu osas. Usun, et kokkuvõtetest selgub, paljuski on probleemid ühesugused ning neid on võimalik ühiselt lahendada. Kui ikka mõttekodadest koorub välja, et eurotoetuste kasutamine on maapiirkondades väga vaevaline, siis ei saa ka poliitikud probleemi ees silma kinni pigistada, vaid tuleb midagi ette võtta.
Minu ülesanne on leida Harjumaa kaugemates valdades kohad, kus mõttekodasid läbi viia ning otsida kojavanemad. See pole olnud kerge, kuigi eelmise aasta võiduka prügikoristusaktsiooni kogemuse najal on tänavu inimesi kindlasti lihtsam kaasata. Mina olen Anija vallast Vooselt, kus on väga aktiivsed inimesed ning teeme juba praegu palju asju koos, sest oleme aru saanud, et koostegemisest sünnib tulu. Arvasin, et nii on igal pool, seda enam, et ümbruskonnas on veel mitu aktiivset piirkonda, näiteks Raasiku valla Kiviloo küla, Kõue vald, Albu vald. Aga kõikjal pole sugugi nii ettevõtlik rahvas. Kui ikka mõnest suurest vallast öeldakse, et milleks on vaja ruumi sajale inimesele, kui isegi 30 inimese kokku saamine on väga hea, siis on see natuke hirmutav.“
Kui palju Harjumaa nn hõbedasse ringi mõttekodasid tuleb?
„Praegu on neid kirjas umbes 15, kuid pidevalt tuleb juurde, sest kampaania alles käivitub. Olen teinud palju tööd, et neid leida, kuid on ka ise tuldud kohti pakkuma.
Enamasti on aktiivsemad külad teada. Näiteks Kuusalu vallas on tuntud koht Kolgaküla, sealt ei ole väga raske leida inimest, kes hakkaks kohapealseks eestvedajaks. Olen ka vallavalitsustest küsinud, kas nad ise tahaksid osaleda või oskavad mind juhatada õigete inimesteni. On vaid kaks kohta, kust ma pole suutnud leida ühtki kontaktisikut, Vasalemma ja Loksa. Kui sealt on huvilisi, olen väga tänulik, kui nad minuga ühendust võtavad telefonil 512 3392. Nad ei pea olema omavalitsusest, võivad olla ka teised kohalikku elu-olu tundvad aktivistid.“
Kas igas vallas tuleb üks mõttekoda?
„Oleme arvestanud, et üks koda võiks olla enam-vähem 2500 elaniku kohta. Suuremates valdades tuleb mitu mõttekoda. Anija vallas näiteks kolm – Anijal, Voosel ja Kehras. Kui kohapeal on huvilisi ja öeldakse, et 50 inimest tuleb kindlasti kokku, on mõtet koda teha.
Kehra mõttekoda on vene keeles. Peame vene inimeste kaasamist väga oluliseks ning venekeelseid kodasid tuleb Harjumaal veel, näiteks Paldiskis, Kloogal.
1. aprillist on kõik mõttekojad internetilehel üleval. Siis saavad inimesed otsustada, kuhu end registreerivad. Üks idee on viia inimesed oma kodukohta tagasi. Kui näiteks Rakverest pärit inimene elab praegu Tallinnas, oleks hea, kui ta läheks ja aitaks kodukandi arengule kaasa mõelda-arutada. Nagu mina tegelikult teen – elan Tallinnas, kuid aitan Voose küla elule kaasa.“
Mida on kojavanema ülesanded?
„Kojavanem on kohapealne kontaktisik. Tema ülesanne on leida koht, kus mõttekoda läbi viia, kindlustada, et seal oleks internetiühendus. Tema peaks hoolitsema ka kohapealse teavitustöö eest, et inimesed tuleksid 1. mail kokku. Mõttekoda ta läbi ei pea viima, see on talgujuhi ülesanne. Talgujuhi määravad ettevõtmise organiseerijad.“
Kui palju osalejaid loodate?
„Loodame, et mõttekodadel osaleb vähemalt samapalju inimesi, kui eelmisel aastal Teeme Ära prügikoristusel, kus osalejaid oli 50 000. Soovijad saavad end alates 1. aprillist meie kodulehel mõttekodadesse registreerida. Tulge ja aidake kaasa mõelda, kuidas meie elu paremini korraldada, siis ei pea hiljem kiruma, et kõik on halb. Kui kooruvad välja üldisemad probleemid, jõuavad need lõpuks kindlasti riigijuhtijate kätte ja loodetavasti leitakse neile lahendused.“
