
Vallavanem URMAS KIRTSI andis Tammistu külale üle „EV 100 igas külas“ kingitust tähistava plaadi.
Tammistu külavanem Marti Hääl palus küla 500. sünnipäeva peol, mis toimus laupäeval, 19. augustil, rahva ette tulla kõigil neil, kes on külaplatsi korrastamise ja väljaehitamise talgutest osa võtnud – abilisi kogunes pikk rivi.
Suurematel talgutel oli osalenuid korraga üle 40. Talguliste kaasabil valmis Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks tehtud kingitus, millega tähistati küla juubelit – külaplats koos kiigega, tantsupõrandaga katusealune, pärimuspaiku ühendav matkarada ning infostend.
Tammistu küla kohta on esimesed andmed leitud 1517. aastal Kiiu ja Kolga mõisa vahel sõlmitud kirjalikus lepingus.
Infot kultuurilooliste paikade kohta ja mälestusi koguti Lahemaa rannakülade mälumaastiku projekti raames. Kohapärimusega seotud paigad korrastati ja tähistati, tehti kogu küla läbiv matkarada.
Külaplatsi sissesõidu juurde paigaldatud stendil on matkaraja kaart ning fotod ja tekstid kodu-uurija Evald Lindströmist, Ristu popsikohast, küla endisest sepikojast, Jaanioja kaevust ja väravast.
Matkaraja aitasid kohapärimusega ühendada Kaie Ustav ja Merilin Uder, kes olid sünnipäevapeol korraldatud matkade giidid.
Kuusalu valla elanike registri järgi on Tammistul 23 elanikku, alaliselt elatakse 9 talus. Kokku on 25 elumaja, koos suvitajatega on külas 69 täiskasvanut ja 27 last. Küla vanim elanik on 97aastane Lüüli Trofimov Mardi talus ja päev enne juubelipidu sündis Kruusiaugu tallu tüdruk.
Tegus ja tark küla
Küla juubelipeol sõnas vallavanem Urmas Kirtsi EV 100 kingiplaati üle andes, et Tammistu küla iseloomustavad kaks sõna – tegus ja tark: „Siin lõhnab kõik veel tõrva järele, külarahvas on ühiselt korda saatnud suure asja.“
Ligi 4000ruutmeetrine Kiigeplatsi maaüksus on Kuusalu volikogu otsusega oktoobrist 2013 antud MTÜ-le Tammistu Külaselts tasuta kasutada 25 aastaks.
Plats asub küla keskel Suurallikal. Kolm aastat tagasi korraldati ideekonkurss. Esitati 5 eskiisi, talgupäeval korraldatud kärajatel vaieldi ideed läbi, viie töö ja hilisemate ettepanekute alusel koostati külaplatsi kavand, mis on vormistatud arhitekti abiga. Platsi projektist tehtud 3D pilte tutvustatakse uuel infotahvlil ja küla kodulehel.
Käesoleva aasta alguses rajasid Marti Hääl, Hardi Edela ja Taavi Ustav Tammistule saekaatri nimega OÜ Juminda Saekraam. Esimene suurim töö oli kogu materjali saagimine külaplatsi katusealuse jaoks. Palgid saadi annetusena külaelanike kodumetsast.
Katusealuse vundament tehti eelmisel sügisel, maja ehitati sel aastal. Külavanema sõnul oli esialgu plaanis teha külamaja, kuid seinad jäeti tegemata, nii tundus avaram.
Järgmiseks aastaks tahetakse platsile rajada laste mänguväljak, palliplats ja palju muudki.
Tegusad külavanemad
Marti Hääl tänas pidupäeva sõnavõtus Tammistu varasemat staažikat külavanemat Boris Ustavi, kelle eestvedamisel hakati pidama ühiseid jaanitulesid ja võeti kasutusele ajalooline külaplats. Hilisemat külavanemat Jaak Uusi mälestati leinaseisakuga.
„Külasüdame ehk katusealuse oleme teinud vabatahtliku tööna, ehitajaid pole palganud. Kui mitu külakiike on siin platsil olnud, ei oskagi kokku arvutada. Kaks päeva enne seekordset pidu veel uut külakiike ei olnud, nüüd on paigas. Meil on vägev kogukond,“ lausus Marti Hääl.
Külarahvas tänas praegust külavanemat. Tänu edastas Heidi Edela: „Marti Hääl on sütitanud küla ühistegevustes osalema kõiki alates ühest külaotsast teiseni – see ei tule niisama, vajab tugevat eestvedamist.“
Boris Ustav meenutas hiljem Sõnumitoojale, kuidas alustas mitteametliku külavanemana nõukogude ajal, kui Tammistu oli ühendatud Leesiga: „Esimese jaanitule tegime kuuekümnendatel aastatel, sain piirivalvekordoni härradega hästi läbi ja lubati. Kui Eesti taasiseseisvus ja Loksa vallas hakati valima külavanemaid, sain minagi selle nimetuse ja ametimärgi. Küla jaanitulesid on olnud mitmel pool, aga Suurallika on õige koht. Väga hästi on nüüd elu külas edenenud ja tore, et noored tegutsevad.“
„Hunt viis lapse“
Külalapsed esitasid peoõhtul originaaletenduse „Hunt viis lapse“, mille lavastasid Heidi Edela ja Gerda Triin Hääl. Osades olid Siim Oskar Hääl – peremees, Emma Uus – perenaine, Triinu Edela – teenija, Marius Keller – perepoeg, Mariel Keller – peretütar, Tõnis Ustav – hobune, Katariina Ree – kass, Ott Richard Hääl – linnatark, Aleksandra Ree – jutustaja ning külamehed, kes käisid kadunud last tõrvikutega otsimas.
Näidend põhineb Tammistu küla legendil, kuidas Roigu talust viis hunt ära tüdruku.
Lavastaja ja teksti autor Heidi Edela kirjeldas, et rolli said kõik lapsed, kes kutse peale kokku tulid. Proove tehti külaplatsil, lastele anti võimalus repliike välja mõelda. Vanaaegse riietuse otsisid lapsed endile ise.
Juubelipidu algas laupäeval külarahva ühise lõunasöögiga kiigeplatsil. Õhtul mängis tantsuks ansambel Tuulebant. Vaheaegadel musitseeris Juminda Poolsaare Bänd.