Swedbank sulgeb 1. aprillist Loksa kontori

2848

Ida-Harjus viimasena tööle jäänud pangakontor lõpetab tegutsemise kolme kuu pärast.


Swedbanki Loksa kontoris on rahavahetuse nädalatel ulatunud järjekord sageli õue. Alates aprillist jääb kontor suletuks.

Swedbank teatas detsembri lõpus linnavalitsusele, et alates 1. aprillist 2011 on Loksa kontori ruumide rendileping üles öeldud ning Loksal hakkab käima pangabuss.

Loksa linnapea Värner Lootsmann tõdes, et teha pole midagi, tuleb leppida, linnavalitsus ei saa panka käskida ega keelata, küll aga läbi rääkida, et pank tagaks ka edaspidi võimalikult paindliku teeninduse. 

Swedbanki kontorivõrgu ja kõnekeskuse divisjoni direktor Mihkel Roosme selgitas Sõnumitoojale, et pank on jälginud oma klientide käitumist ning Loksa kontori sulgemine on tingitud vähenenud külastatavusest – selle paljud kliendid kasutavad pangatoiminguteks üha enam teisi kanaleid ehk internetipanka, telefonipanka, makseautomaate.

„Küsimus ei ole konkreetse kontori asupaigas ega Loksa linnas, vaid kontoris tehtud pangatehingute arvus, mis on vähenenud. Analüüsime pidevalt tarbimisharjumusi, kindlasti ei ole Loksa kontori sulgemine seotud meie panga juhtkonna ootuste ega ettekirjutusega, et kui palju kontoreid peaks Eestis sulgema. Meil on näiteks pangakontor Abja-Paluojas, kus on suur puidutööstus. Kontorid jätkavad tööd ka sellistes väiksemates kohtades nagu Orissaares, Räpinas ja mitmel pool mujal,” kinnitas Mihkel Roosme. 

Küsimusele, kas Loksa kontori tööshoidmist on mõjutanud laevatehase olukord ja see, et maikuus koondati sealt mitusada Loksa elanikku, vastas Swedbanki Tallinna regiooni direktor Eve Vuks: „Regulaarsetest laekumistest on meie Loksa piirkonna klientidel palkade osakaal väga madal – 22 protsenti.
Regulaarseks laekumiseks loetakse seda, kui eraisiku kontole kantakse raha üle igakuiselt või paneb inimene ise igas kuus enda arvele sularaha. Arvesse lähevad ka pensionid ja sotsiaaltoetused.”

Ta lisas, et Loksa kontori klientidest on 85 protsendil deebetkaardid ning 95 protsenti teeb makseid teistes pangakanalites, kontoris on käinud makseülekandeid tegemas vaid 5 protsenti: „See näitab, et Loksa piirkonna paljud inimesed on oma pangatoimingutes hästi iseseisvad. Sularaha sissemakseid teeb automaadi kaudu neist kolmandik, Loksa kandi klientidest on paljud mobiilsed ehk liikuvad, sest Loksal sellist automaati ei ole. Neile, kes seni on kasutanud meie Loksa kontori tellerite abi, annavad töötajad kolme järelejäänud kuu jooksul nõu ja õpetavad, kuidas oleks parem edaspidi hakata makseid sooritama. Sageli ei teata, et ka kõigis meie sularahaautomaatides on võimalik makseid teha. Paljud maainimesed kasutavad Swedbanki telefonipanka – see on mugav, pole vaja arvutit ega internetiühendust, kõnele vastab inimene, kes nagu pangakontori tellergi annab nõu ja selgitab.”

Sularaha sissemakseautomaati Loksale ega ka mujale maapiirkondadesse üles ei panda, selleks on Swedbanki esindajate sõnul vaja piirkonna klientidelt vähemalt 3000 sissemaksutehingut kuus. Loksal tehakse ühes kuus keskmiselt 1000 tehingut.

Eve Vuks: „Lähimad pangakontorid hakkavad olema Tallinnas Lasnamäe Centrumis, Sikupilli kaubanduskeskuses ning Ülemiste keskuses. Viimases praegu küll sularahatehinguid ei tehta, kuid tegeleme sellega, et saaks hakata tegema. Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses töötavad kontorid seitse päeva nädalas. Ka on Swedbankil kontorid Rakveres, näiteks Põhjakeskuses ja kesklinnas.”

Loksa kontori mõlemale töötajale on tehtud ettepanek jätkata tööd Tallinnas.    

Pangabuss Loksale kolm korda kuus
Loksa linnavalitsusele esitati ülevaatamiseks pangabussi koostööleping. Swedbank on teinud ettepaneku panna alates aprillist kolm korda kuus käima pangabussi, mis seisaks Loksal korraga kolm tundi. Pangabussi peatuskohta pole veel kokku lepitud, tarvis on elektrivõtuvõimalust ning hea oleks, kui kliendid saaksid järjekorras oodates istuda ning oleks ka katusealune.

Mihkel Roosme: „Pangabussil on 70 peatust üle Eesti. Buss on alternatiiv pidevalt lahtiolevale kontorile – pangatehingud koondatakse teatud aja peale, klientidel tuleks muuta pangaskäiguharjumust, arvestada pangabussi tulekupäevadega. Oleme Loksal jätkuvalt olemas, aga mitte igal tööpäeval, vaid kolm korda kuus. Pangabussis on sularaha sissemakse- ja väljavõtmise automaadid ning ka teller. Statistika näitab, et kohtades, kus Swedbank on kontorid sulgenud ning käima pannud pangabussi, jäävad inimesed ja ettevõtted me klientideks edasi, ei ole täheldanud nende massilist kaotamist.”

Eve Vuks tõdes, et kohaliku pangakontori sulgemine mõjub klientidele pigem emotsionaalselt, kuid senised kogemused on näidanud, et midagi selletõttu tegemata ei jää.

2008. aastal ehk ligi poolteist aastat tagasi sulges Swedbank kontorid Kehras ja Kuusalus. Kehras on tema hinnangul pangabussi külastatavus jätkuvalt väga kõrge – buss oli seal enne kahel, nüüd on kolmel korral kuus ning keskmiselt külastab ühel päeval 30 inimest. Kuusalus seisab pangabuss kaks korda kuus, keskmine külastatavus on 20 inimest. Aegviidus peatub pangabuss samuti kahel korral kuus, peatuskorra kohta külastab seda 15 klienti.

„Kostiveres on pangabuss kord kuus, külastatavus on kõige madalam – 5-10 inimest. Kuid me ei näe põhjust lõpetada Kostiverre sõitu, pangabussi kasutavad peamiselt eakad inimesed,” lausus ta.

Üleminek eurole
Seoses sellega, et Eestis on alates 1. jaanuarist 2011 käibel krooni asemel euro ning 1. detsembrist 2010 on saanud kroone eurodeks vahetada teenustasuta, kolmekordistus pangakontorite külastatavus. Järjekorrad on olnud pikad kõikides pangakontorites, samuti Loksal.

Jaanuari esimesel kahel nädalal on paralleelkäibes nii kroonid kui eurod ning Eesti tegutsevad pangad on omavahel kokku leppinud, et sel perioodil ehk alates 30. detsembrist 2010 kuni 14. jaanuarini 2011 on pangaautomaatide ristkasutus teenustasuta. See tähendab, kui ühe panga automaadis juhtub sularaha saama otsa, võib raha välja võtta teise panga automaadist, teenustasu ei lisandu.

Swedbanki esindajad toonitasid, et inimesed, kes seni hoidsid raha kodus, võiksid selle eurodeks vahetades panna pangakontole, nii on turvalisem. Eestis on juhtumeid, kus vanemalt inimeselt on pärast pangakontorist väljumist röövitud suur summa eurosid.

Mihkel Roosme: „Eestis olevate pankade osas ei ole põhjust kahelda, et nad kaoksid ära, jättes inimesed rahata. Julgelt võib avada arve ja õppida maksma deebetkaardiga. Eestis kehtib hoiuste tagamise seadus, mis tähendab, et hoiused tagatakse ja hüvitatakse edaspidi kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses, varem oli tagatud kuni 50 000 eurot inimese kohta.”