
Raamatus „Kuusalu alevik vanadel ja uutel fotodel“ on kokku 365 pilti 46 fotokogust.
Kuusalu kodu-uurija Sven-Olav Paavel esitles laupäeval, 8. veebruari õhtul ajalookonverentsil äsja trükist tulnud fotoalbumit „Kuusalu alevik vanadel ja uutel fotodel“. Raamat on trükitud Tallinna Raaamatutrükikojas ja on välja antud Laurentsiuse Seltsi egiidi all. Kuusalu valla ajalooga tegelev Laurentsiuse Selts saab käesoleval aastal kümneaastaseks.
Sven-Olav Paavel rääkis, et raamatu kokkupanek sai alguse möödunud aasta jaanuaris Kuusalu rahvamajas toimunud ajalooseminarist, millega tähistati Kuusalu valla 80. sünnipäeva. Tema koostas seminariks näituse „Kuusalu alevik vanadel fotodel“, kus oli 33 fotot. Pilte hakkas kogunema, kõik näitusele ei mahtunud. Tekkis huvi ja hasart otsida aleviku kohta huvitavaid ajaloolisi pilte juurde. Kokku on raamatus 365 fotot, millest 200 on vanad. Trükis on neist seni avaldatud üksikuid. Pilte on 46 erinevast kogust, peamiselt erakogudest. Kogumik annab ülevaate, milliseks on Kuusalu alevik kujunenud viimase 120 aastaga. Kõrvuti vanade fotodega saab näha tänapäevaseid hooneid ja kohti, nende piltide autor on Sven-Olav Paavel.
Peale erakogude on pilte Kuusalu raamatukogus asuvast Endel Vaherma fondist ning Kuusalu koguduse, Laurentsiuse Seltsi ja Sõnumitooja fotoarhiivist, Kolga muuseumist, Eesti Filmiarhiivist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Rahvusarhiivist, Harjumaa muuseumist, arhitektuurimuuseumist, põllumajandusmuuseumist, maanteemuuseumist ja vabaõhumuuseumist. Pildid on varustatud viidetega kogude omanikele, kellele kuuluvad kasutamisõigused.
Lisaks eessõnale on koostaja lisanud 400leheküljelise raamatu algusesse peatükid „Kuusalu fotograafid läbi aegade“, „Kuusalu aleviku kujunemisloost“, „Kuusalu alevik Eesti Vabariigi alguses“, „Nõukogude okupatsiooni aeg“, „Taasiseseisvumise järgne aeg“, „Kuusalu teede- ja tänavate võrk“. Juures on ka aleviku plaanid 1808., 1926., 1932. ja 1940. aastast.
Autor ütles esitlusel, et proovis võimalikult palju kasutada erakogusid, kuna neid ei ole avalikkusele näidatud ning hävivad kõige kergemini: „Olen aasta jooksul kiusanud paljusid inimesi ja palunud, et kodudes vaadataks, ehk leidub huvitavaid pilte. Kahjuks pidin korduvalt kuulma lugusid, et olid kastid fotodega, kuid visati ära. Arvan, et erilisi pilte ehk pärleid on veel. Igas peres on albumeid, kus on piltidel ka hooneid. Sageli ei peeta neid vajalikeks, eriti kui peal pole inimesi, kuid ajaloo mõttes võivad just need fotod olla eriti väärtuslikud.
Raamatu eesmärk on tuua välja, kuidas fotograafid on eri aegadel näinud Kuusalut. Ükski pilt pole pandud juhuslikult. Võib-olla paari aasta pärast oleks materjali rohkem, see trükis peegeldab praegust suutlikkust.“
Konverenstil küsiti Sven-Olav Paavelilt, millised on raamatus tema lemmikfotod. Ta näitas fotot leheküljelt 34, millel on Kuusalu kirik umbes 1902. aastal. See oli liimitud suureformaadilisele papile, pärineb Jaan Valgi erakogust.
Teine lemmik on rariteetne jäädvustus Nõmme kõrtsist enne 1911. aasta ümberehitusi. Ostis oksjonilt nii suure summa eest, et tunnistab, seda ei julgegi nimetada, aga nüüd on see foto kõikidele vaadata.
Ka kiitis koostaja, et otsingute käigus õnnestus leida paar originaalset fotoaparaati, millega on töötanud kunagised kohalikud fotograafid, nende pereliikmed on aparaadid alles hoidnud. Mõlema aparaadi pildid on samuti raamatus: Johannes Riibergi kaamera, mis on Riho Riibergi kogus, ning Gustav Rebase kaamera, mille leidis Loksalt Vello Rebase kogust.
Raamatu „Kuusalu alevik vanadel ja uutel fotodel“ andis Sven-Olav Paavel välja enda kulul. Kogude omanikud saavad raamatu kingitusena. Raamatu tellimisinfo leiab Laurentsiuse Seltsi veebilehelt, ka saab seda näha ja osta Kuusalu rahvamajast.
SVEN-OLAV PAAVEL – IT-spetsialistist kodu-uurija
Sven-Olav Paavel on sündinud Tallinnas ja seal ka koolis käinud, Kuusalu vallaga seovad teda isapoolsed juured. Ta on oma vanaema ja vanaisa kunagise kodu, Hirvli külas asuva Silla talu peremees. Kuusalus elas varem tema vanaonu, kelle maja on Sven-Olav Paavel renoveerinud enda perele koduks. Vana maja oma kätega kordategemine kasvatas huvi ajalooliste hoonete ja Kuusalu ajaloo vastu. Renoveerima hakkas maja 2004. aastal ja peab end sellest ajast Kuusalu elanikuks.
Kuigi on hariduselt informaatikamagister ja on suurema osa elust töötanud IT valdkonnas programmeerijana, on ta varem õppinud Eesti Humanitaarinstituudis ja lõpetanud Tartu Ülikoolis filosoofia eriala ning nimetab end ka humanitaariks. Ta ütleb, et ajalugu on huvi pakkunud pikemat aega, viimasel ajal on hakanud kogutut vormistama. Avaldanud on koduloo-teemalisi artikleid Sõnumitoojas ning aitab Uuri ja Hirvli küla raamatute koostamisel.
Ta jutustab, et fotoalbumi jaoks pilte kogudes sõitis kogu eelmise aasta autoga nii, et kaasas oli skanner. Kohapeal skaneeris ehk digitaliseeris huvipakkuvad pildid ja andis need sealsamas omanikele tagasi. Tuli klapitada sobivaid aegu, et pererahvas saaks teda vastu võtta. Mõne pildi saamisele võis kokkuvõttes kuluda ka paar kuud.
„Raamatu suur tugi on Facebooki-grupp Kuusalu Ajalugu, kuhu postitatakse fotosid. Sealt sain infot, kellelt ja milliseid pilte paluda, ka piltidel olevate inimeste nimesid. Tahan veel rõhutada, et keegi ei küsinud piltide eest tasu. Ka tuginesin suuresti Endel Vaherma negatiivide kogudele. Endel Vaherma pärandi säilimise ja fondi loomise eest oleme tänu võlgu Menda Kirsmaale,“ kõneleb Sven-Olav Paavel.
Ta märgib veel, et avastas Kuusalu kihelkonnas kolm silmapaistvat fotokogu, millest laiem avalikkus seni ei teadnud. Jaan Leedjärve värvipositiivide suur kogu kajastab nõukogudeaegset Kuusalu kanti. Soomepoiss Endel Jalakas pildistas palju, fotosid on mitme kasti jagu, tema poeg Kalle Jalakas on need alles hoidnud. Fotograaf Gustav Rebase poeg Vello Rebane on säilitanud väärtuslikud klaasnegatiivid. Gustav Rebane on kirjutanud Kuusalu küla käsikirjalise ajaloo, ka see väärib märkimist või isegi avaldamist, lausub Sven-Olav Paavel veel.