
Veebruaris tulid Suurpea põlisküla elanikud välja ettepanekuga küla jagamiseks – külaks ja linnakuks, kuna aastakümneid eraldi tegutsenud kogukonnad on muutunud takistuseks küla arengule, muuhulgas ka külavanema valimisele. Märtsis vallamajja saadetud ettepanekule kirjutasid alla 115 inimest nii külast kui endisest sõjaväelinnakust.
Põliskülas on hinnanguliselt 60 majapidamist ning elanikud, tüüpiliste eestlastena, rahuarmastav ja omaette hoidev rahvas – hoitakse kodu korras ja tegeletakse oma asjadega, suuri probleeme külas pole. Samas on inimesed sõbralikud ning vajadusel teineteist abistamast ei keelduta. On külaplats ja ühine veevärk, mida haldab mittetulundusühing Suurpea Külaselts. Endise külavanema ametiajal valiti ka külakogu.
Nõukogude ajal, 1950ndate aastate teises pooles, rajati küla põhjaserva, kunagistele Pärispea küla maadele, sõjaväelinnak. See on paljude nõukogude armeele iseloomulike hoonetega, varemetest, kolme- ja viiekorruselistest kortermajadest koosnev asum, kus omal ajal elasid 1600 inimest.
Kogu sõjaväelinnak oli kinnine ja täiesti eraldiseisev üksus, kokkupuutepunktid põliskülaga puudusid. Ja ega neid tänagi palju ole. Osade sealsete elanike meelest koosneb aga Suurpea küla ainult pelgalt sõjaväelinnakust.
Suurem osa rajatisi linnakus kuuluvad kinnisvarafirmale Vestman, kes haldab ka veevärki. Korrusmajades on korteritel omanikud. Linnakus on suured probleemid prügiga, mida on täis veetud kõik poollagunenud hooned. Rahulolematus valitseb tänavavalgustuse osas, joogivesi on halb. Muresid on postkastide, lagunevate hoonete ja aiamaadega. Vald korraldab hetkel ümber reoveesüsteemi.
Samas on korteriühistute liikmed rajanud Anželika Kochi eestvedamisel laste mänguväljaku, taastanud võrkpalliplatsi, puhastanud linnakuala võsast ja teinud muid heakorratöid.
Aastapäevad tagasi asutati linnakus mittetulundusühing Parim Paik Suurpeal, mis on võtnud nõuks korraldada nii põlisküla kui linnaku elu. Elanikele on jagatud korraldusi, mida nood endi kinnistutel tegema peaksid, on proovitud üle võtta põlisküla veeühistut, saadetud solvavaid kirju nii põlisküla kui linnaku kortermajade elanike esindajatele. Valitud on külavanema statuudi nõuetele mittevastav külakogu.
Et küla jagamise juttu on veeretatud juba vähemalt viimased 25 aastat, pole nüüdseks keegi nõus enam külavanemaks hakkama – seni kuni linnak küla küljes ripub. Just Parim Paik Suurpeal tegevus sai külaelanike karikas viimaseks piisaks, mis sundis esitama vallavalitsusele asustusjaotuse muutmise ettepaneku.
Kuid tegu pole pelgalt põlisküla algatusega. Aastaid tagasi avaldasid samasugust soovi linnakugi elanikud, kelle eestkõneleja oli toona Marina Melnikova. Praegu väidavad Parim Paik Suurpeal esindajad Õnne Arba ja Anneli Lamonova, et sellist asja pole kunagi toimunud.
Et kõnealused inimesed on väga aktiivsed ja toimekad, on ju tore, kui nad tegutsevad. Kuna üles on nad kasvanud või siis kogu oma elu veetnud sõjaväelinnaku tingimustes, on nende tegevus täiesti linnakukeskne – seal korraldatakse Maslenitsat, Merepäeva, aktiivselt suheldakse ühingu nimel sotsiaalmeedias ja arendatakse kodulehte, müüakse nii suveniire kui kohalikku veini.
Kogu selle tegevuse kaudu loodud Suurpea küla kuvand ei puutu aga mitte kuidagi põliskülasse, mille elanikud ei soovi taolist reklaamimist. Tegevus on kohane linnakule, mitte külale.
Sõjaväelinnak on ehe militaarpärandi ala, mis kindlasti vajaks säilitamist ja eksponeerimist. Koos Hara sadama ja laboratooriumihoonetega kuulub see maailmas unikaalsete ning väärtuslike militaarehitiste TOP 10-sse. Et linnaku elu edendada, tuleks koostööd teha Hara sadama, Vestman kinnisvara ja teiste asjaomastega.
Kuigi põlisküla inimesed ei ole alati ja kõigis asjus ühel nõul, ollakse küla lahutamise asjas üksmeelsed ning valitseb kindel seisukoht, et küla jagamine tuleb lõpule viia. Kui kaks kogukonda pole suutnud 60 aasta jooksul ühtseks külaks muunduda, on täiesti absurdne arvata, et nad nüüd mingil põhjusel rõõmsalt koos asju ajama hakkavad.
Mida on vallavalitsus olukorra lahendamiseks teinud? Kõigepealt esitleti volikogule meie taotlust küla omavahelise riiuna. See on vale.
Järgmiseks korraldati Loksal koosolek, kuhu olid kutsutud kõik osapooled, kes kinnitasid, et mingit riidu külas pole. Kohtumisel sai selgeks, et vallavalitsusel on mure – kui Suurpea küla lahutada, hakkavad teisedki külad samasisulisi sooviavaldusi tootma. Samas, nii vallavanem kui volikogu esimees tunnistasid, et Kuusalu vallas mitte ühtegi teist samas seisus olevat küla ei ole. Seega on hirm alusetu.
Tegime ettepaneku, et vallaametnikud korraldaksid linnakus infotunni, et sealsed elanikud saaksid oma küsimused esitada otse ametnikele, need suudaksid jagada selgitusi ning ümber lükata alusetud väited, mis linnakus levivad. Kuigi vallavalitsus on lubanud külarahvast toimuvaga jooksvalt kursis hoida, on meile nelja kuu jooksul vallamajast saabunud täpselt üks teade. See puudutas Loksal toimunud koosolekut.
Tõsi, hiljuti saatis Parim Paik Suurpeal mingil kummalisel valikuprintsiibil külaelanikele e-kirja teatega, et 28. juulil toimub (linnakupoolsel!) külaplatsil küla üldkoosolek. Mille järgi kirja adressaatide valik tehti, on mõistetamatu.
Kokkuvõtteks. Külaelanikud on oma soovi selgesõnaliselt väljendanud ning vallaelanike heaks töötavad kohaliku omavalitsuse ametnikud ja valitud esindajad peaksid meie arusaamise järgi nüüd hakkama asja sisulise poolega tegelema. Kui vallamajas töötavad praegu või on selle teemaga tegelenud komisjonid või ametnikud või volikogu, oleks korrektne teavitada ka külaelanike esindajaid. Juhul, kui leidub konkreetseid põhjendatud vastuväiteid, miks ei ole võimalik Suurpea küla jagada, tuleks sellestki teada anda.
Eestis on olemas sarnane pretsedent 20 elanikuga Merenuka küla näol endises Keila vallas, kus asum jaotati kaheks 2019. aastal. Meie volikogu esimehe sõnul oli seal tegu vallapoolse hea tahte näitamisega.
Miks siis ometi pole Kuusalu vald võimeline Suurpea küsimuses head tahet üles näitama, vaid selle asemel võtnud ette väsitamise ja venitamise taktika?
Põlisküla elanike mõtted ja soovid pani kirja Signe Blum
Toimetuselt. Toimetus küsis kirjas esitatud kriitika kohta selgitusi vallavalitsuselt ja MTÜ-lt Parim Paik Suurpeal, kuna üldkoosolek toimub enne, kui ilmub järgmine Sõnumitooja, kus teised osapooled saaksid soovi korral oma seisukohti selgitada.
Kuusalu valla kommunikatsioonispetsialist Ere Uibo ütles lehetoimetusele, et Kuusalu vallavolikogu algatas 20. mail toimunud istungil Suurpea küla asustusjaotuse muutmise ning andis vallavalitsusele seadusest tuleneva õiguse pidada kohalike inimestega läbirääkimisi ja uurida asjaolusid: „Menetlusprotsess käib. Vallavalitsus valmistab ette Kuusalu valla külavanema statuudi muudatusi, neid tutvustatakse esmalt volikogu ühistegevuse komisjonile, võib-olla veel mõnele komisjonile. Statuudi muudatused peab kinnitama vallavolikogu.“
Ta lisas, et 28. juuli koosoleku korraldab MTÜ Parim Paik Suurpeal, koosolekule on kutsutud vallavalitsuse esindajatena vallavanem ja kommunikatsioonispetsialist.
MTÜ Parim Paik Suurpeal juhatuse liige Õnne Arba selgitas, et eelmisel aastal valiti külakoosolekul, kus külavanem astus ametist tagasi, külakogu, kes pidi hakkama kokku panema ettepanekut külavanema statuudi muutmiseks – koostama ettepanekut, et külavanemaks võiks valida ka inimesi, kes ei ole valla elanike registri järgi külaelanikuks registreeritud.
Kutsete kohta 28. juuli üldkoosolekule rääkis ta, et kirjaliku kutse said Signe Blum ja Anželika Koch, et tuleksid selgitama oma seisukohti küla lahutamise kohta. E-kutse said ka need külaelanikud, kelle e-aadressid olid olemas, teistele pandi sedelid kutsega postkastidesse.