Kehra paberipäev kulmineerus moesõuga

3718
Paberipäeval esitleti Kehra gümnasiumi 7. ja 9. klassi õpilaste loodud paberrõivaste moekollektsiooni.

Kehra teise paberipäeva märksõna oli taaskasutus.

Laupäeval, 22. augustil Kehra raudteejaama juures toimunud 2. paberipäeva juhtis Anija Eit, keda kehastas Margit Aasmaa. MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud ettevõtmise kavas olid loengud ja töötoad, kus õpetati tegema paberit ja paberist asju. Esinesid Heli Karu laululapsed. Paberipäev kulmineerus Kehra kooli õpilaste loodud paberist moekollektsiooni esitlusega. Õhtul mängisid tantsuks Aivo Aasmaa ja Urmas Mägi.
„Võrreldes eelmise aastaga ei muutunud paberipäeva kontseptsioon väga palju, küll aga leidsime uusi koostööpartnereid ning töötubade läbiviijaid,“ ütles paberipäeva üks korraldaja Tanel Veske.
Teine korraldaja Anne Oruaas lisas: „Kui eelmisel aastal õpetasime, mida paberist saab põnevat teha, siis sel aastal rõhutasime taaskasutust, näitasime ka seda, kuidas paberist teha paberit.“
Tanel Veske: „Kahjuks ütles Kehra tehas vaid nädal enne paberipäeva ära sinna kavandatud ekskursioonid, nii et meil ei jäänud eriti aega selle info levitamiseks. Meil oli selleks ajaks end ekskursioonidele registreerinud umbes 40 inimest, kellele pidime ära ütlema. Suur osa oli neid, kes eelmisel aastal ekskursioonigruppidesse ei mahtunud.“
Tehti paberit ja paberist
Paberipäev algas loengutega Kehra jaamahoones. Esinesid ajaloodoktor Toivo Meikar Eesti maaülikoolist, Eesti esimese ja seni töötava Räpina paberivabriku juhataja Mihkel Peedimaa ning Kehra paberitehase keskkonnaspetsialist Triin Raspel.
Pärast seda avati jaamahoone esisel töötoad. Anne Rudanovski ja Evelyn Reemann paberimuuseumist õpetasid vanapaberist uue valmistamist. Neid assisteerinud Piret Mõttus rääkis, et käis koos MTÜ Kehra Raudteejaam teiste liikmete Anne Oruaasa, Henda Veske ja Jaan Kallasmäega kevadel Tartu muuseumis kohapeal ning õppisid paberitegemist. Hiljem valmistas Jaan Kallasmäe raamid ning tõi paberipäevaks kodust puidust pressi, millega paberist vesi välja pressida.
Paberit tehti vanadest ajalehtedest ja kontoripaberi massist – selle olid paberipäeva korraldajad tükeldanud ja pannud likku ning mikserdanud veega segatud vedelaks massiks. Kui paberimass sõeluti veest välja ja sellest pressiti ka ülejäänud vesi, saadi uus paber.
„Väga palju lapsi ja ka täiskasvanuid käis paberitegemist proovimas, tundub, et käeline tegevus meeldib kõigile,“ rõõmustas Piret Mõttus.
Anne Rudanovski ja Evelyn Reemann juhendasid paberipäeval samast paberist loomaskulptuuride tegemist. Helina Lillsoo õpetas jõupaberist kinkekarpide valmistamist ja kaunistamist, Kehra noortejuhid Veronika Silivask ja Kristina Sirkas, kuidas voltida paberliiliaid. Origamit tegi ka Sirje Voolmaa, kelle käe all sai voltida vareseid. Koos Mare Villemsooga sai joonistada, Monika Avalaid õpetas tualettpaberirullidest loomade tegemist.
Paberist moekollektsioon
Paberipäeva naelaks kujunes moesõu, kus esitleti Kehra gümnaasiumi 7. ja 9. klassi õpilaste loodud moekollektsiooni, kõik riided ja akssessuaarid olid paberist. Õpilaste juhendajad olid õpetajad Anne Tanne ja Juta Mölder.
Anne Tanne ütles, et paberist riiete mõesõu pakuti välja ühel paberipäeva   planeerimiskoosolekul.
„Tööd alustasime aprillis. Lapsed said ülesande vaadata internetist moekunstnike loodud paberist riideid. Seejärel jagasime nad gruppidesse, iga grupp joonistas ühe ideekavandi. Ideest rõivaste valmimiseni kulus olenevalt töö eripärast neli-viis koolitundi. Osa valminud komplektidest olid väljas koolis õpilastööde kevadnäitusel,“ rääkis ta.
Paberipäeval esitleti 15 komplekti, peamiselt peokleite, kuid olid ka mõned paberist pidulikud rõivakomplektid ning riietused fantaasiateemadel. Töögruppe juhtisid Rebeka Pikkel, Liisa Mitus, Vlada Novikova ja Oksana Belinko, Eliza Solomontšuk, Annabel Hiiu, Kristin Sirel, Cristlin Kuldma, Milana Gavriljuk, Anastasija Belinko, Carina Järvela, Albert Sikk, Renet Roosi, Ruslan Ignatjev ja Caro Abdrahmanova, Ane Laande ja Maarja-Liis Mardim ning Edgar Laineloo. Modellidena tulid lavale nende sõbrad Kehrast ja Kuusalust, Anne Oruaasa lapselapsed Tallinnast, ühe modelli leidis Anne Tanne vahetult enne sõud paberipäeva külastajate seast. Kollektsioone tutvustas Anija Eit.
„Anija Eidele saatsime komplektide pildid koos tegijate nimedega, et ta saaks mõelda, kuidas neid tutvustada. Enamus teksti tuli siiski ilmselt eksprompt, kuid just see oli vahva ja humoorikas,“ märkis juhendaja, kes tegi sõust video, mis läheb üles Kehra Raudteejaama  kodulehele  ja  portaali  Youtube.
Kehra paberipäeva läbiviimiseks said korraldajad KOPist toetust  1998,85  eurot,  Anija  vallaeelarvest 400 ja Kultuurkapitalist 300 eurot, toetas ka Kehra tehas.
Tanel Veske lubas, et kindlasti tehakse paberipäeva edasi ning korraldajate suurem eesmärk on endiselt, et Kehrast saaks Eesti paberipealinn. Üks mõte on tuleval aastal korraldada paberipäeval koolitarvete laat.
„Sest mitmed inimesed on meilt küsinud, miks me ei müü paberipäeval paberit,“ põhjendas Anne Oruaas.

Eelmine artikkelKolgaküla teevaidlus – maaomanik pani külateele väravad ette
Järgmine artikkelAidi Gerde Tuisk sai Eesti meistrivõistlustel pronksi