„Ilma nii toreda ja aktiivse rahvata ei oleks see maja midagi väärt,“ ütles Aruküla kolhoosi kontor-klubi projekteerinud arhitekt MAIE PENJAM.
Jaanuaris 1975 avati Arukülas kohaliku kolhoosi uus keskus. Suur hoone, kuhu koliti Järsilt üle kolhoosi kontor ning viidi 1939 ehitatud rahvamajast üle kultuuritegevus, nimetati kolhoosi kontor-klubiks. Lisaks majandi töötajate kabinettidele oli seal avar vestibüül ning suure lavaga 300kohaline saal. Möödunud reedel, 17. jaanuari l tähistati seal Aruküla rahvamaja 45. sünnipäeva. Viimastel aastakümnetel on rahvamajaga sama katuse all Raasiku vallavalitsus.
Tänavune juubel oligi pühendatud eelkõige hoonele, mis Arukülla 45 aastat tagasi ehitati. Avati maja ajaloole pühendatud fotonäitus, rahvamaja saalis andsid isetegevuslased kontserdi, mida juhatas kunagine kolhoosi esimees Valdeko Kulvere Henri Reederi kehastuses. Esinesid Aruküla noortekoor, memmede tantsurühm Pihlakobar, meestelauluansambel Lüü-Türr, zumbatrupp Tähesära, naistrio Trump ja Ässad, rahvatantsurühm Lapulised ning Aruküla näitering. Pidu jätkus parketisaalis, kus rahvamaja haldava Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas tänas abilisi-toetajaid ning võttis vastu õnnitlusi, tantsuks mängis ansambel Ahoi.
Arhitekt muutis tüüpprojekti
Sünnipäevapeo ühe aukülalisena oli kohal Aruküla endise majandikeskuse arhitekt Maie Penjam. Ta rõõmustas, et hoone on siiani aktiivses kasutuses. „Soovin tänada selle maja heaperemehelikke kasutajaid. Ilma toreda rahvata poleks see midagi väärt,“ märkis ta.
Arhitekt rääkis Sõnumitoojale, et põnev oli näha, mis on tema projekteeritud majast saanud. Pärast 45 aastat tagasi toimunud avamist oli ta vahepeal sinna sattunud vaid ühe korra, kui oli möödasõidul. Siis käis rahvamaja saalis parasjagu remont.
Maie Penjam jutustas, et töötas Maaehitusprojektis, kui 1970ndatel anti üleliiduline tüüpprojekt, mille järgi tuli joonistada Aruküla kolhoosi kontor-klubi: „Mulle see tüüpprojekt ei meeldinud, tegin omasoodu. Ruumiprogrammi jätsin enam-vähem samaks, väikese kandilise saali asemel projekteerisin suure lava ja tõusva põrandaga saali, mis sobiks teatritele väljasõiduks ja etenduse publikul oleks parem nähtavus. Ka lagi sai valitud selline, et peegeldab heli õigetes suundades. Astmelisusega soovisin anda hoonele pisut huvitavama kuju. Minu suureks imestuseks kinnitas arhitektuurinõukogu projekti, ka ehituskomitee kiitis heaks. Õnneks oli aeg rahalises mõttes veidi vabam. Kuigi ruutmeetreid pidin arvestama tüüpprojekti järgi ning hoone ei tohtinud tulla sellest palju kallim. Seetõttu oli minu projektis teise korruse tagumine ots ühekordne, nüüd nägin, et sellele on ehitatud juurde tore koosolekutesaal.“
Varem peamiselt lasteaedu ja väiksemaid koole projekteerinud Maie Penjami jaoks oli Aruküla kolhoosi keskusehoone esimene nii suur töö. Hiljem kasutati sama projekti Vändras.
Arukülas näitas vallavanem Andre Sepp arhitektile ka Raasiku vallavalitsuse tööruume. Maie Penjam märkis, et ruumilahendus on jäänud samaks, nagu projekteeris, juurde on ehitatud vallavalitsuse ja volikogu koosolekute saal: „Kahjuks on väikestes kohtades sellised majad sageli tühjad, kehvas seisus. On hea, et Arukülas nii pole. Nagu vanu taluhooneid hoitakse, peaks iga ajajärgu märgilisemaid hooned kaitsma ja säilitama.“
Fotonäitus rahvamajast
Rahvamaja fuajees avatud fotonäitusel „Ajas ja ruumis“ on rahvamajast tehtud 54 fotot. Nende autorid on Garina Toomingas ning rahvamaja fotoringi juhendaja Ülo Udumäe ning liikmed Cristina Kaska ja Külli Aermates, kes pildistasid ka rahvamaja kõiki soppe ja nurgataguseid, kuhu igaüks ei pääse.
„See maja on ainulaadne. Kunagine kontor-klubi, mis täidab siiani sama funktsiooni,“ sõnas Garina Toomingas.
Ta lisas, et kuigi väliselt ei ole rahvamaja 45 aasta jooksul muutunud, on seda seest aeg-ajalt ümber ehitatud. Näiteks oli fuajee kunagi veel suurem, kuni selle kabinettide poolsesse tiiba ehitati pangaruum, hiljem tegutses seal ehitusfirma, praegu on tuba kasutusel väiksemate koosolekute või koosviibimiste kohana. Ka rahvamaja saali on paaril korral uuendatud, viimane suurem remont oli mullu suvel, kui sinna soojustati saali põrand soojustati ja tõsteti põranda kallet, värviti seinad, lava ja lavatagused seinad.
„Soovisingi näitusega välja tuua, et seest on rahvamaja nende aastakümnete jooksul siiski palju muutunud. Kahjuks vanu pilte väga palju ei leidnud, kui kellelgi on neid alles, võiks rahvamajja tuua, saame näitust täiendada,“ lausus Garina Toomingas.
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp ning näitus jääb avatuks 14. märtsini.
