„Süvahavva“ peretütar DORIS TISLAR on pärit Raasikult

6152

Kanal 2s näidatava seriaali näitlejanna sai esinemispisiku lasteaiast.


DORIS TISLAR: „Peaasi, et saan tegeleda sellega, mis mind õnnelikuks teeb.“

„Pärast lasteaeda läksin linna kooli ja sellest ajast alates olen aina harvemini Raasikule sattunud, aga see jääb siiski alati minu päris koduks,“ sõnab Doris Tislar, keda televaatajad teavad peretütar Arnikana kodumaisest põnevussarjast „Süvahavva“.

Näitlemine on talle alati meeldinud: „Esineda tahtsin ma küll väga juba lasteaias ja eks seda parajal viisil tegin ka. Mäletan üht etendust, kus esialgu pidin olema liblikas. Enne esinemist jäi peaosas olnud tüdruk haigeks, aga kuna mina seda osa samuti oskasin, sain mängida. Olin päris uhke. Teisest tüdrukust oli kahju, aga nii väga ihkasin peaosa endale.“

Raasikuga on tal seotud palju lapsepõlvemälestusi, vanemad ja vend elavad praegu osa ajast seal.

Doris Tislar usub, et Raasikul kasvamine on mõjutanud suures­ti tema iseloomu ja otsuseid: „Kui saad oma aias joosta ja naabrilastega ukakat mängida, siis kasvad üles turvalisemas ja loomulikumas keskkonnas kui kusagil Tallinnas Mustamäe majade vahel.“

Teatriga hakkas ta põhjalikumalt tegelema Tallinnas, käis Kullo noortekeskuse teatrikoolis ning hiljem Nukuteatri noortestuudios. Enne „Süvahavvat“ mängis ta filmis „Mina olin siin“ tütarlast nimega Hanna, väiksemaid rolle seriaalis „Ühikarotid“ ning Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite filmides.

„Süvahavvas“ mängimist peab ta põnevaks kogemuseks: „Kui alustasime, oli valmis kirjutatud vaid kolm esimest osa. Ülejäänud tulid töö käigus juurde. Põnev oli iga päev platsile minna teadmatuses, et kuhu see kõik viib. Pikki ootamisi ja nurjunud võttepäevi tuli ka ette, aga see on paratamatus. Ilm ei allu enamasti võttegraafikule, vaid vastupidi.“ Kehastatavat karakterit, Arnikat, peab ta endaga natuke sarnaseks: „Olen vist vähem ninatark ja mitte nii julge, aga pisut põikpäine ning uudishimulik küll.“

Praegu õpib Doris Tislar Rootsis Linköpingu linnas Valla Folkhägskolas näitlemist ja füüsilist teatrit. Õppejõud on Rootsist, Soomest ning mujalt Euroopast ja kogu õppetöö inglise keeles. Tuleviku loodab ta siduda teatri ja filmiga: „Praegu keskendun koolile ja kahe aasta pärast vaatab edasi. Kui kõik läheb hästi, siis tahan sama rida jätkata ning rohkem prantsuse keelega tegeleda. Rootsi keele plaanin nüüd selgeks saada.“