Sotsiaalministri sõnum Valkla Kodus: kogukonda tuleb kaasata

5382

Valkla kogukonna soov on, et tagataks turvalisus ja taastataks elanikkonna usaldus Valkla Kodu vastu.

Kui Valkla külarahvas pidas möödunud laupäeval talguid, tegi kogukonna esindus ülevaate kolmapäeval, 7. mail Valkla Kodus toimunud kohtumisest sotsiaalminister Helmen Küti ning ministeeriumi ja ASi Hoolekandeteenused töötajatega.

Endiselt ollakse külas seisukohal, et kohtumäärusega ööpäevaringsele hoolekandeteenusele suunatud psüühiliste erivajadustega isikute jaoks mõeldud keskus ei sobi Valklasse. Sisuliselt on tegu kinnipidamisteenusega ning mai lõpuks kerkiv okastraatidega metallaed pole sobiv mereäärsesse turismipiirkonda. Esmalt soovitakse turvalisuse tagamist, kiiret infovahetust ja usalduslikku koostööd.

Kogukonda esindasid Valkla Kodus toimunud kohtumisel külavanem Märt Sillaste ning Maria Trei, Katrin Mänd, Avo Mägi, Paul Himma ja professor Juhan Maiste. Valkla Kodu haldavast ASist Hoolekandeteenused olid kohal selle juht Maarjo Mändmaa ja teenuste direktor Liina Lanno. Sotsiaalkindlustusametist oli Ülle Tiits. Ministeeriumist sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, hoolekande osakonna juhataja kt Raimo Saadi, peaspetsialist Bärbel Vapper ja meediasuhete nõunik Aleksandra Solntseva. Minister Helmen Kütt liitus veidi hiljem ning jõudis arutelus kaasa rääkida ligi poolteist tundi.

Valkla Kodust osalesid juhataja kt Maire Lilleorg ja psühholoog Teele Ööbik, omavalitsusest Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi.

Uus turvaaed valmib mai lõpus

Ehkki esialgse info järgi pidi uus turvaaed valmima Valkla Kodu õuealale   mai   keskel,   öeldi   koos­olekul, et see lükkub mai lõppu. Aed tuleb küla läbivast maanteest kaugemale – esimese korpusemaja tagant ja kulgeb seestpoolt mööda praegust madalat piirdeaeda.

Kui esimeses majas elavad kliendid suunatakse mujale väiksematesse pere-tüüpi kodudesse, plaanitakse korpus lammutada.

Rajatav turvaaed on sarnane mõni kuu varem paigaldatud väiksemate turvaaedadega, mis eraldavad korpustevahelisi õuealasid.  Välimisele kaldosaga piirdeaiale on planeerinud okaslint, mida võib näha Valkla Kodus siseaedadel, mikrofonikaabel, videovalve ning häire valgustusprožektorid.

Kohtumäärusega ööpäevaringsele hoolekandeteenusele suunatud kliendid jäetakse elama kahte tagumisse majja. Kõik aknad varustatakse turvavõredega. Valminud on turvatamburid ehk ustevahelised turvaalad. Käivitunud on häirenupu süsteem. Kliendid on jaotatud peredesse vastavalt hooldusvajadusele, videovalve edastab pilti kõigist kuuest perest.

Kui eelmise aasta suvest alates oli klientide ärajooksmisi kokku üle 50, siis tänavu oli viimane põgenemiskatse 3. veebruaril. Põgenejaid oli siis kaks, ühe sai personal kohe kinni peetud, teisele sõideti autoga järele ja ta toodi samuti tagasi.

Asekantsler Rait Kuuse: „Peame leidma mõistliku viisi kooseksisteerimiseks. Igasuguse poolkinnise või kinnise asutuse puhul on sageli ootus, et see poleks asustatud kohas, aga hooldekodu on siia rajatud aastakümneid tagasi. See pole teile ega meile ideaalne koht, kus kohtumäärusega erihoolekande teenust osutada, aga on tänane reaalsus.“

Kaasata külarahvast

Külavanem Märt Sillaste tõdes, et viimasest põgenemisest kuuldi alles nüüd, sel koosolekul: „Tuleks sisse seada süsteem, et kohe, kui on ärajooksmise intsident, jõuaks teade lisaks politseile ka külarahvani. See on elanike turvalisuse tagamiseks väga oluline. Pole vaja karta, et see näitaks, nagu oleksite nõrgad. Pole vaja valetada üksteisele ega peita asju. Küla saab jooksiku leidmisele kaasa aidata, vahetada infot. Kui kuuleme juhtumist tagantjärele, tekitab see viha ja trotsi, hakkame veel rohkem te vastu võitlema.“

Minister Helmen Kütt nõustus, et teavitamata jätmine oli viga, teavitussüsteem tuleb kokku leppida, ning rõhutas, et on suurepärane, kui on kogukond, keda  saab  kaa­sata. AS Hoolekandeteenused on korraldanud konkursi Valkla Kodule uue juhataja leidmiseks. Kui juhataja saab ametisse, siis võiks mingi sagedusega, näiteks poole aasta tagant, kohtuda kohaliku kogukonnaga, kaasata ka ministeeriumi esindajad, vahetada infot.

„Olen nõus, et hoolekandeasutuste praegused majad ei sobi alati sinna, kus nad on. Aga küsimus on rahas, lahendused võtavad aega,“ sõnas ta.
Veidi üle kuu ametis olnud sotsiaalminister rõhutas, et püüab Valkla olukorra lahendamisele kaasa aidata, peab isikliku kohaletulekut väga vajalikuks ning oli oluline kuulda külaelanikelt endilt nende muredest ja soovidest.

„Saan olla eelarveläbirääkimistel toeks, kui oman informatsiooni,“ lausus Helmen Kütt.

Ta lubas lähiajal Valkla Kodusse tagasi tulla ja kohtuda personaliga.

Suurem pearaha annab paremad võimalused

Liina Lanno kõneles sellest, kuidas Valkla Kodu puhul on leitud koostöös ministeeriumiga võimalus turvata väliste vahenditega, eraldati lisaraha investeeringuteks.

„Teine suund on sisuline. Kui sisemine töö klientidega on paigas, siis pole välist turvasüsteemi vaja, kuid seni pole ressurssi. Oleme olemasolevate summade baasil osutanud hoiuteenust, pole saanud inimesi aidata, et muuta nende käitumist. Sotsiaalministeerium on lubanud pearaha veelgi tõsta, et saaks juurde töötajaid. Tuleb viia klientide arv peredes väiksemaks, eesmärk on, et oleksid 10liikmelised grupid, päeval töötaks nendega kaks, öösel oleks üks tegevusjuhendaja. Kõige rohkem on vaja teraapiaspetsialiste.“

Valkla Kodus oli pearaha kliendi kohta 557 eurot kuus,  alates käesoleva aasta algusest tõsteti kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse pearaha 874 euroni kuus isiku kohta. See summa peab tagama turvalisuse ja elementaarse tegevuse klientidega hooldekodu sees.

Bärbel Vapper ütles, et valminud on erihoolekandeteenuse arengukava 2014-2020, mis suunatakse pärast ministrile tutvustamist laiemale kooskõlastusringile arvamuste avaldamiseks. Arengukava raames alustatakse prioriteetse tegevusena täpsustama kohtumääruse alusel ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutatud sihtgrupi ja teenuse sisu.