Loksa linna põhjapiiril Kuusalu valla territooriumil on laeva Raketa vrakk. Laev valmis 1949. aastal Rauma linnas ASi Filip Walter Hollming (F. W. Hollming Oy Ab) laevatehase ellingul.
Raketa (Hollmingi ehitusnumbriga 19, esimene kapten Ago Murdvee, taglastamine 14. detsembril 1948, lastud vette 28. mail 1949, NSVL mereregistri järgi üle mõõdetud 1. septembril 1949) anti üle 19. detsembril 1949. Tallinna kaubasadama registris oli laev numbri all 110 alates 22. märtsist 1950.
Arhiiviandmed viitavad EML T. Kongo teatele, et Raketa on uputatud 1957. aastal Tallinna elektrijaama juurde. Laevade kohta leidub osalist teavet arhiivides ja muuseumides ning peab tõdema, et selle laeva kohta arhiiviandmed eksivad.
Raketa kohta täpsustused on saadud Arvi Nordmanni ja Sulev Roosma erakogust ning fotosid Mäido Roseni ja Vello Mässi kogudest. Lisaks Alar Luige hallatavas kogus NSVL sõjaväekaart 1982, kuhu on käsitsi märgitud Raketa praegune asukoht. Raketast põhja pool samas lahesopis on ka teised laevad. Üks laevavrakk võib olla nimega Tšaika.
Hollmingi tehase elling hakkas tegutsema 15. märtsil 1945, seal ehitati aastatel 1945–1952 reparatsioonilaevu NSV Liidule sõjakulude katteks. Soomes ehitati neljal ellingul kokku 90+1 kolmemastilist mootorpurjekat, neist 17 õppe- ja 74 kaubalaevadeks, millest osa oli määratud kalapüügiks. Üks laevadest oli tehtud eritellimusena. Põhimõõdud olid laevadel samad, erinesid ainult mõned detailid, näiteks purjestus.
Kuunarid ehitati NSV Liidu mereregistri nõudmiste järgi. Soomes moodustati sõjakompensatsioonitöid koordineeriv
Sotakorvausteollisuuden Valtuuskunta (sõjakompensatsioonide delegatsioon), mille lühend on Soteva. Jätkusõda lõppes vaherahuga NSVL ja Soome vahel 19.9.1944. Pariisi rahuleping allkirjastati 10. veebruaril 1947, millega II maailmasõjas võitnud riigid määrasid Saksamaale ning Euroopa liitlastele Itaaliale, Bulgaariale, Rumeeniale, Ungarile ja Soomele sõjakompensatsioonid. Soome kohustus oli maksta sõjakahjude hüvitisi ehk reparatsioone Nõukogude Liidule 300 miljoni USA dollari ulatuses.
Nüüdseks on rohkem selgust saadud kõigi 91 kuunari kohta. Kahjuks pole nende saatuse kohta info ja fotode leidmine kerge ülesanne. Pealegi ehitati osa kuunaritest ümber. Võeti kasutusele näiteks sõjaväe raadioluurelaevadena, ehitati SBR-laevadeks (demagnetiseerimislaevad).
EML laevade kohta on teada, et enamik neist on enne mahakirjutamist olnud Loksa laevatehase slipil ja mitmed selle sarja kuunarid käisid Loksa laevatehase dokis remondis või hooldusel. Laevad olid eri merelaevanduste ja laevastike kasutada Tallinnast Vladivostokini, osa laevadest on purjetanud ümber maailma. Need kuunarid olid NSVL mereregistri järgi kõlblikud liikuma kõigil maailmameredel. Märkimisväärseks teeb selle sarja asjaolu, et see on maailmas viimane nii suures koguses toodetud kuunarite sari.
Eesti Riigiarhiivis oleva Tallinna sadama laevaregistri põhjal oli Eesti Riiklikul Merelaevandusel (EML) selliseid mootorpurjekaid eri aegadel järgnevad kuunarid: õppelaev Vega, kaubalaevad ja hiljem õppelaevad Alfa ja Zapad, kaubalaevad Albatros, Saira, Lutš, Raketa, Kõpu, Mõntu, Tahkuna hilisem Petšenga, Ristna ja Tšaika. Enamik laevadest kanti maha enne 1959. aastat. Kuunareid parandati Loksal ja seal hoiti neid ka talvel. Kaubalaevad sõitsid peamiselt Kaliningradi ja Viiburi sadamate vahel.
Mis nendest laevadest on saanud, seda pole veel õnnestunud selgitada. Arhiivi andmeil lõhuti näiteks Tšaika nime kandnud laev Loksal puudeks, aga pole teada, mis tast tegelikult sai. Olen tänulik, kui kellelgi leidub selle sarja laevade kohta lisateavet ja pilte. Info võib toimetada autorile või foto skaneerimiseks lehe toimetusse.
Eelmine aasta oli kultuuriministeeriumi eestvedamisel kultuuripärandi aasta. Üleskutse on hoida ja väärtustada oma ja ümbritsevat kultuuripärandit ning rääkida sellest järgnevatele põlvkondadele. Raketa vrakk on sümbol puulaeva ajaloost. Loodan väga, et veel allesolevat ei lõhuta ega põletata, vaid püstitatakse selle asukohta stend, kus on kirjas uhkete purjelaevade suurepärane ajalugu. Mootorpurjelaevad on selle ausalt välja teeninud. Me ei saa maha vaikida ajalugu. See on meiega ja osa meist. Nagu ka see õnnetul või õnnelikul kombel Kuusalu valla territooriumil Hara lahe rannas Loksa linna piiril olev Raketa vrakk.
Varasem artikkel samal teemal on ilmunud ajakirjas Meremees nr 2/2013. Minu e-aadress on raikku.vincas@gmail.com.
