
MERLE HENDRIKSON
Alustan hästi üldisest vaatest, kuna Soodla harjutusvälja teemal ei ole avalikkust ega ka kohalikke selgelt informeeritud. Saab ju öelda, et tegu on vana ja läbi arutatud teemaga, kuid 2015. aastal alustatud tingimustega võrreldes on oluliselt muutunud harjutusvälja mastaabid ja tingimused.
„Uus“ harjutusväljak neelab plaanide kohaselt enda alla lisaks praegusele põhiharjutusväljale näiteks Soodla veehoidla, Põhja-Kõrvemaa matkarajad, Paukjärve, Jussi nõmme ja seda kuni 300 päevaks aastas. Seega kindlasti ei ole enam tegu kohaliku teemaga, vaid käimasoleva eriplaneeringu plaanidest peaksid olema teavitatud lisaks kohalikele elanikele ka need veerand miljonit Põhja-Eesti elanikku, kes Kõrvemaa piirkonnas matkamas või maratonidel käivad, on harjunud Tallinnast vaid 40 km kaugusel seenel või kalal käima või kelle tarvis Tallinna Vesi siinses veehoidlas tagavara hoiab.
Teine oluline seisukoht, mis siinkohal välja tuua, on MTÜ Soodla Kaitseks lähtekoht, et me oleme selgelt Eesti kaitsevõime tugevdamise poolt ning meie tegevus ei sea eesmärgiks „not in my backjard“ tõlkes „mitte minu tagaaeda“ mõtteviisiga projekti välistamist. Soov on olla kaitseministeeriumile partner, kes aitaks kaasa rääkida ja leida parimad lahendused, kuidas koos kaitsevõime tugevdamisega jääks parimal võimalikul moel alles elurikkus, kohalike elurahu, mida siia kolides ju otsima tuldi, või vähemalt müra ja langenud kinnisvarahindade õiglane kompenseerimine.
Selge ja avatud kommunikatsioon on seega kõige alus ning loodame, et edaspidi muutub suhtlus kaitseministeeriumiga oluliselt avatumaks ning tehtud ettepanekuid ka sisuliselt arvestatakse.
Soodla Kaitseks MTÜ on sõnastanud 5 järgmist konkreetset eesmärki:
• Kogukonna kaasamisprotsessi kvaliteedi tõstmine, mõjude igakülgne hindamine.
• Looduskeskkonna häiringu igakülgne hindamine ja vastav kompenseerimine. Sealhulgas Natura2000 hindamine, metsamajandamise lõpetamine harjutusvälja piirides ja ohualadel ning harjutusvälja ja asulate vahel, riigimetsa kohene raierahu lõplike tingimuste kokkuleppimiseni.
• Maksimaalse juurdepääsu säilitamine puhkealadele. Kokkulepete sõlmimine kogukonnaga harjutusvälja kasutamise aegade osas, piiride arusaadav ja kasutajasõbralik tähistamine.
• Kompensatsioonid inimestele ja omavalitsustele. Niinimetatud erimajandustsoonide loomine harjutusväljakute ümber, kus avalduvad sotsiaalmajanduslikud mõjud. Vaid pindalapõhine kompenseerimine ei ole õigustatud, sest müra ja vibratsioon levib piiriüleselt ning piirangud avaldavad mõju ka kaugemale ja kumulatiivselt.
• Juurdepääsuteede ja ühendusteede planeerimine. Eriplaneeringu eskiislahendus, mis sobiks kogukonnale.