Ida-Harju nädalalehe Sõnumitooja esimene number ilmus 26. oktoobril 1994.
On möödunud enam kui 20 aastat sellest, kui Anija, Kuusalu, Loksa ja Raasiku valla ning Kehra ja Loksa linna volikogud otsustasid moodustada ASi Sõnumitooja ja hakata üheskoos välja andma samanimelist ajalehte. Ettevõte, millest hiljem sai osaühing, loodi suvel 1994 ning algasid ettevalmistused toimetuse moodustamiseks. Peatoimetaja ja esialgu ka ainus ajakirjanik on ametis tänini. Küljendas Viive Abel ning teda aitas Kuusalu valla tookordne pearaamatupidaja Peep Abel, kuna küljendusprogramm osutus aegajalt väga keerukaks.
KÜLLI KOPPELMAA, toimetaja: „Tulin Sõnumitoojasse ligi 19 aastat tagasi. Arvasin, et ajutiselt, kuid pole midagi püsivamat ajutisest. On olnud paremaid ja halvemaid aegu, kuid ajaleht on elanud üle ka kõige rajumad poliitilised tormid. Rasketel hetkedel on abi sellest, kui mõtlen meie piirkonna inimestele, kellega koos ja kelle jaoks lehte teeme.“
ERE UIBO, toimetajana töötanud üle aasta: „Kahtlemata on see olnud minu kõige värvikam ja emotsionaalsem aeg. Olen õppinud inimesi ja ennast tundma. Kui mina olen selle aasta jooksul suutnud kasvatada endale väga paksu naha, siis imestama paneb, et mõni poliitik pole seda aastatega suutnud.“
MAIRE LINK, korrektori ametis üle kümne aasta: „Mulle meeldib olla lehe esimene lugeja. Kui teisipäeva hommikul vallamajja tööle lähen, küsitakse, mis lehes uudist. Kui kolmapäeval unustan eelmisel õhtul toodud uued lehed postkastist võtta, pean minema tagasi, sest kolleegid ootavad.“
MIKK TAMM, küljendaja: „Mulle meeldib, kui kõik lood on küljendamise alguseks valmis ja saab kiiresti lehe ära teha. Ei meeldi, kui peab külgi ümber tegema, aga sageli tuleb ikkagi teha.“
KATRIN TALPSEPP, sekretär-kuulutuste vastuvõtja: „Lehetoimetuses saab iga nädal tunda rahulolutunnet, et midagi on tehtud valmis, see ei kordu ning on võimalus alustada uuega. See on toimetusetöö võlu.“
ÜLLE TAMM peatoimetaja: „Olen tänulik ja õnnelik, et 20 aastat on olnud võimalus teha kohalikku lehte – just selline ajakirjandus on mind huvitanud. Kõige tähtsamaks pean ausust ja sõltumatust.“
Omaette toimetuseruumi esialgu ei olnud, esimene lehenumber valmis Abelite kodus, mis paiknes Kiius kortermajas. Korrektuuri aitas siis teha Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi – ajalehe asutamise eestvedaja ning aktsiaseltsi ja osaühingu esimene juhatuse esimees. Tema kirjutas ka uue lehe esikaaneloo.
Pilte tegi Enno Tikerpalu, kellest sai toimetuse fotograaf veebruarist 1995. Ta oli ka toimetuse autojuht, sõitis koos ajakirjanikuga kogu piirkonnas ringi ning viis kord nädalas kiledele monteeritud lehemaketi Kohtla-Järvele trükikotta Trükis ja tuli ajalehepakkidega tagasi. Sõnumitooja hakkas ilmuma nädalalehena, ilmumispäev on olnud kolmapäev.
Ajalehte aitasid levitada vallavanemad-linnapead. Anija vallavanem Tõnis Väli, Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, Loksa vallavanem Andres Allmägi, Raasiku vallavanem Toivo Veenre, Kehra linnapea Jüri Lillsoo ja Loksa linnapea Andres Kaskla korraldasid 20 aastat tagasi ajalehe laialivedu, sageli olid nad ise otsekui postiljonid, sõitsid lehepakkidega mööda külasid ja poode.
Märtsis 1995 asus korrektori ja sekretärina ametisse Viivi Vunk. Eesti Posti kaudu algas ajalehe levitamine juulist 1995. Kui esmalt oli Sõnumitooja hind 1 kroon, siis 1995. aasta lõpuks juba 3.20.
Oma ajalehe asutamise idee pakkus Kuusalu tookordne abivallavanem Madis Merivoo 1994. aasta alguses. Ümberkaudsete omavalitsuste juhtidega hakkas läbirääkimisi pidama Urmas Kirtsi, kes on viimased viis aastat olnud taas Kuusalu vallavanem.
Ta meenutab, et teisi omavalitsusjuhte väga palju veenma ei pidanud, kõik leidsid, et rahvast on vaja informeerida, ise kirjutada on tülikas ja ühine ajaleht võiks olla: „Koostasin äriplaani, rääkisime vallavanemate-linnapeadega läbi. Ühegi volikogu ees ma lehetegemise plaani kaitsma ei pidanud.“
Praegu on Sõnumitooja omanikud Anija, Kuusalu ja Raasiku vald. Loksa linn loobus poliitilistel põhjustel, Loksa vald liitus Kuusalu ja Kehra linn Anija vallaga. Osanike esindajad on vastavalt seadusele Urmas Kirtsi, Anija vallavanem Arvi Karotam ja Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi.
Urmas Kirtsi: „Sõnumitooja vastab sellele visioonile, milleks ta loodi – kohalik uudis kohalikule inimesele. See mõte oli tookord õige. Kohaliku omavalitsuse kohustus on informeerida oma inimesi, et nad teaksid, mis on head ja mis halba ning mis on vallas muutunud. Aja jooksul on tulnud uusi infokanaleid juurde, aga keegi peab uudise kokku panema ja tootma, selle töö on Sõnumitooja meie eest ära teinud. Kui inimesed vähegi oma kodukandist huvituvad, saavad uudiseid sellest ajalehest.“
Ta tõdes, et tõepoolest sai ajaleht mõnes mõttes hurraaga asutatud, ideaalis oli lootus, et hakkab ise end ära tasuma, kuid 1996. aastaks oli selge, et nii ei lähe ja omavalitsustel tuleb toetada: „Sõnumitooja mured oleksid lahendatud, kui võimaldaksime rohkem personali. Selle koosseisuga on leht igati rahuldav. Mõneti võib tunduda kummaline, et vallad annavad välja ajalehte, et inimesi informeerida, mitte juhtide võimu tsementeerida. Sõnumitooja ei ole kollane leht, kuigi, kui nõutakse tulemust, siis kollane aitaks. Sõnumitooja pole ka poliitiliselt manipuleeritav ja see on suur pluss.“
