Septembris luuakse Kuusalu valla vabaühenduste ümarlaud

786

KÜSKi rahastusega projekt hakkab lõpule jõudma.

Suvepuhkused on saanud läbi ning tulevale nädalale on kavandatud Kuusalu valla vabaajakomisjoni laiendatud istung, kuhu kutsutakse ka MTÜde koostöökogu projekti eestvedajad ja noorsootöötajad, et arutada valla vabaajategevuse arengukava koostamisega seonduvat.

MTÜ Kolgaküla Selts tegevjuht Kaisa Linno, kes on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) rahastatava projekti autor ja eestvedaja, ütleb, et ajaliselt on see hästi sobiv, kuna ka nende projekt on jõudnud arengukava koostamiseni – see valmib septembris. Seega saaks vabaühenduste arengukava olla valla vabaajategevuse arengukava üks osa.

Projekt „Kuusalu valla vabaühenduste koostöökogu loomine ja kaasamine valla vabaaja juhtimisse“ algas mullu septembris. Algatusgruppi kuuluvad peale Kaisa Linno veel mitme MTÜ esindajad, kokku kümmekond inimest. Projekti kogueelarve on 11 059 eurot, millest KÜSK toetab 90 protsendi ehk 9917,39 euroga.

Projekti raames kaardistati valla vabaühendused, koostati infovoldik-kaart. Kolgaküla rahvamajas on toimunud kaks seminari, kus arutati võimalikku koostööd ja vabaühenduste probleeme. Mais-juunis olid kolmel nädalavahetusel ekskursioonid, tutvuti valla MTÜde esindajate ja tegevusega.

Juuni alguses käis MTÜde esindajate 20liikmeline grupp õppereisil Viljandimaal – tutvuti MTÜde koostöömudelitega.

Viljandimaa kogemused inspireerisid otsima oma varianti
Sõit Viljandimaale algas Pilistvere külastamisega. Kirikuõpetaja Hermann Kalmus rääkis, kuidas kaasas küla tegevusse noored, asutati suvekohvik.

Suure-Jaani vallamajas tutvustati, kuidas arendusjuht kutsub regulaarselt kokku MTÜde ja külade ümarlaua. Vallapoolse algatusena oli loodud noortevolikogu.

Karksi rahvamajas kõnelesid MTÜde ümarlaua käivitajad, kaks aktiivset pensionäri, kuidas neist on kujunenud kokkusaamiste pidevad eestvedajad.
Projektidega saadakse ühistegevuseks toetust ELi fondidest.

Viljandimaa parimaks külaks valitud Tuhalaane toimetas samuti aktiivselt tänu projektidele, rahastavad vald, Leader ja KOP.

Üllatav oli ka Prandi küla – Eestimaa aasta küla 2011 Järvamaal, kus külarahvas ehitas PRIA abiga uhiuue rahvamaja, mida peetakse üleval väljaüürimisega pidudeks ning konverentsideks, vald raha ei anna.

Õppereisil osalenud Urmas Paomees, Kuusalu vallavolikogu vabaajakomisjoni esimees ja Kolgas tegutseva MTÜ Jahikool juht, tõdes tagasiteel bussis alanud arutelul, et igas nähtud kohas olid koostöövariantidel omad miinused ja plussid, päris üks-ühele ei saaks neid Kuusalu valda üle võtta.

„Nägime ka väga väikesi valdu, kus külavanem oli samal ajal kohaliku MTÜ juht, vallavolikogu liige, komisjoni esimees. Koostööprobleemi loomulikult polnud. Oli koostöökogusid, mida kutsuti kokku vallamajast, ja selliseid, kus kõik toimus MTÜde endi eestvedamisel, vallapoolne osalus puudus. Kõik kiitsid, et nende mudel on väga hea, aga teise poole arvamusi me ei kuulnud. Kuusalu valla mastaabid on sedavõrd suured, et tuleb leida oma tee,“ kommenteeris Urmas Paomees.

Ka Kaisa Linno on sama meelt: „Huvitav oli näha teisi variante ja jõuda arusaamisele, et meil on kõik hästi, lihtsalt vabaaja juhtimine peaks olema süsteemsem. Ideaalset mudelit me õppesõidul ei näinud. Tahaks, et meie koostöökogu oleks vallavalitsusega seotud, aga initsiatiiv tuleks altpoolt.“

Ta osales äsja rahvamajade suvekoolis: „Mingi hetkeni arvasin, et Eestis on rahvamajade töö seadusandlusega reguleeritud. Kuid ei ole. See annab MTÜdele võimaluse kaasa rääkida. Paljudes kohtades on rahvamajad valla allasutused, Kuusalu vallas on antud MTÜde hallata. Kodanikuinitsiatiiv on raske, aga kihvt. Kuu aja pärast, 20. septembril on valla vabaühenduste esindajatel võimalus seda kogeda, kui Kolgaküla rahvamajas luuakse vabaühenduste ümarlaud.“

Ta lisab, et ümarlauas hakatakse arutama ja lepitakse kokku, kuidas MTÜde koostööd edasi arendada projektiväliselt.

Eelmine artikkelMaja keldrist varastati jalgratas
Järgmine artikkelKehra gümnaasiumis algab kooliaasta teisiti