Salmistu küla vaidleb Nurga kinnistu kruntide pärast

1545

Kuusalu vallavalitsus otsustas arvestada külakogu soovi, Nurga kinnistule tuleb teha keskkonnamõjude eelhinnang.

OÜ Maamaja esitas mullu novembris vallavalitsusele taotluse algatada detailplaneering Kuusalu valla Salmistu küla Nurga kinnistul, mille pindala on 1,61 hektarit. Maa kuulus varem riigile ning oli pandud oksjonile müüki.

Arendaja OÜ Maamaja esialgne soov oli muuta maa elamumaaks ning planeerida sellele 10 elamukrunti suurusega 1200-1900 ruutmeetrit.

Detsembris sai Kuusalu vallavalitsus Salmistu külakogu ettepaneku lubada kinnistule minimaalselt 3600­ruutmeetriseid krunte, arvestada olemasoleva kõrghaljastusega ning nõuda Pedassaare elurajooni lõunapoolse tee kordategemist ja ehitusjärgsete kahjude likvideerimist. Nurga kinnistu paikneb Pedassaare rajooni lõunapoolse osa kõrval.

Külakogu väljendas ka muret, et juba algatatud detail­planeeringuid ei viida Salmistul lõpuni, alad on üles songitud, püsielanikke on lisandunud vähe. Ning tegi ettepaneku, et enne uute planeeringute algatamist võiks nõuda olemasolevate elluviimist.

Kuusalu vallavalitsus algatas Nurga kinnistu detailplaneeringu 23. detsembril 2010, lähteülesandesse on märgitud, et krunte võiks tulla sinna 4-5. Ka on lisatud nõue, et planeeringu koostamisse tuleb kaasata litsentseeritud keskkonnaekspert.

Veebruari keskel toimus vallamajas Nurga kinnistu planeeringu eskiisi avalik arut­elu. Eskiisi järgi soovib arendaja jagada kinnistu 12 elamukrundiks, mille suurused on 1180-1572 ruutmeetrit.

Arutelul esitasid eskiisile vastuseisu Salmistu külast Pedassaare piirkonnast 10 krundiomanikku, neist osad olid ise kohal ja teised andnud hinnangu kirjalikult.
Põhjendati, et kinnistul on ka soine ala ja selle kuivendamine kraavidega muudab piirkonna veerežiimi. Alalt on leitud käpaliste ehk orhideeliste kasvukohti, need lilled on looduskaitse all. Veel sooviti, et lahendataks juurdepääsuteede küsimus ning krunte ei tehtaks sinna rohkem kui 4. Ettepanekus korrati külakogu taotlust nõuda arendajalt keskkonnamõjude hindamist.

„Palume mitte kahjustada naaberkruntide vara väärtust valede ehitusalaste otsuste vastuvõtmisega,“ on kirjutatud ettepanekute juurde.

OÜ Maamaja esindaja Endrik Viru selgitas, et Nurga kinnistu on osa Pedassaare kunagisest aiandusühistust, kuid sinna planeeritud krundid jäid omandireformi venides erastamata: „Olukorras, kus Salmistul on tekkinud tiheasustus, ei ole põhimõtteliselt ratsionaalne seista arendustegevuse vastu ja leida detailplaneeringu elluviimisele takistusi. Salmistu on olnud valla 1998. aastal kinnitatud arengukava järgi üks prioriteetsemaid elamupiirkondi.“

OÜ Maamaja taotleb planeeringu lähteülesande muutmist lubatud elamukruntide arvu osas, palub täpsustada pärast geo- ja topograafilise alusplaani valmimist ning mitte esitada nõuet keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Kuusalu vallavalitsus arutas ettepanekuid eelmisel neljapäeval, 17. märtsil toimunud istungil ja nõustus vallaarhitekti Kadi Raudla ning keskkonnapeaspetsialisti Tagni Jõelehe ettepanekuga – arendajal tellida Nurga kinnistu keskkonnamõjude eelhinnang võimalike mõjude ja ala kuivendamisvõimaluste kohta, pärast ekspertarvamuse esitamist kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust. Eksperdi valib välja vallavalitsus kolme pakkumise hulgast, et tagada hinnangu objektiivsus, hinnangu eest tasub arendaja.

Salmistu külavanem Toivo Lepik: „Elamukruntide suurused on kogu valla küsimus, seda tuleks arutada laiemalt. Valla praegune üldplaneering lubab teha pisikesi, kuni 900ruutmeetriseid krunte. Sellistele lapikestele ei saa põlisasukaid, vaid tehakse suvilad. Kuid nii külade kui ka kogu valla huvi on, et tuleks juurde inimesi, kes on valla elanike registris ja nende tulumaks laekub valda. Praegu koostatakse Kuusalu valla uut arengukava ja peaks kokku leppima, milliseid külasid valda tahetakse.“