Külarahvas nõuab, et kogukond kaasataks Salmistu sadama hoonestusõiguse konkursi tingimuste väljatöötamisse.
Enne Kuusalu vallavolikogu teisipäeva, 7. septembri istungit olid vallamaja ette tulnud meelt avaldama Salmistu ja Valkla külade 35 elanikku, kaasas ka paadid.
Volikogu istungil kestis Salmistu sadama hoonestaja ja haldaja enampakkumise tingimuste arutelu koos vaheajaga poolteist tundi. Sõna anti ka külarahva esindajale. Teine lugemine otsustati lõpetada ning saata sadama hoonestaja ja haldaja leidmise konkursi tingimused kolmandale lugemisele. Parandusettepanekuid saab esitada 20. septembrini.
Volikogu esimees Värner Lootsmann tegi vallavalitsusele ettepaneku organiseerida teema arutamiseks külakogukonna esindajatega kokkusaamine, kuhu kaasatakse ka volikogu liikmeid.
Külarahva petitsioon
Pühapäeval, 5. septembril toimunud koosolekul osalenud Salmistu ja Valkla kogukonna 39 liiget otsustasid koostada petitsiooni Kuusalu vallavolikogu liikmetele ja vallavanemale.
Petitsioonis, millele on kogukonna nimel alla kirjutanud Salmistu külavanem Indrek Suits, antakse teada, et Salmistu ja Valkla kogukonnad on Kuusalu vallavolikogu 7. septembri istungi päevakorras oleva eelnõu „Salmistu küla Sadama tee 26 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks ja sadama operaatori leidmiseks enampakkumise korraldamine“ vastuvõtmise vastu, kuna konkursi tingimustes ei arvestata kogukonna huvide ega ühegi ettepanekuga.
„Nõuame eelnõu menetlemise peatamist ning kogukonna kaasamist Salmistu sadama hoonestusõiguse konkursi tingimuste väljatöötamiseks,“ on petitsioonis, mis saadeti pühapäeva õhtul Kuusalu vallavolikogu kõigile liikmetele ja vallavanemale.
Kogukonna ettepanekud
Salmistu sadamat hakati ehitama aasta tagasi. Kuusalu vald sai Riigi Tugiteenuste Keskuselt sadama rekonstrueerimise esimeseks etapiks 790 311 eurot, tööde kogumaksumus on 1,66 miljonit eurot, rohkem kui 870 000 euro suuruse omaosaluse jaoks võeti laenu. Esimese etapi tööd hakkavad lõppema, 8. novembriks peab OÜ Kaurits üle andma sadama vesiehituse ja parklad. Teises etapis on vaja välja ehitada sadamahoone. Sadamaala hoonestamiseks on vallal plaanis leida ettevõte, kes pärast sadamahoone ehitamist hakkaks sadamat haldama, seal teenuseid pakkuma.
Kuusalu vallavolikogu 11. augusti istungil oli esimesel lugemisel vallavalitsuse esitatud eelnõu sadama juurde hoonestusõiguse seadmiseks ja sadama haldaja leidmiseks. Vallavalitsus küsis sellega luba korraldada Salmistu sadamaala hoonestamiseks ja seal väikesadama operaatorteenuse pakkumiseks kirjalik enampakkumine alghinnaga 1500 eurot aastas. Vastavalt eelnõule peab pakkumine sisaldama ka tegevuskava koos ehitiste projekteerimise-ehitamise tähtaegadega. Enampakkumisel saavad osaleda juriidilised isikud, kel pole riigivõlgu ega võlgnevusi Kuusalu valla ees. Hoonestus-õigus on kavas seada 30 aastaks.
Volikogu suunas eelnõu teisele lugemisele, parandusettepanekuid sai teha 17. augustini. Lisaks vallavalitsusele ning volikogu liikmele Kristo Palule esitas enampakkumise tingimustesse ettepanekuid ka Salmistu külavanem Indrek Suits. Parandusettepanekuid arutati volikogu eelarve- ja arengukomisjoni istungil möödunud teisipäeval, 31. augustil.
„Meil on suur mure, sest küla huvidega ei arvestata, meie ettepanekuid arvesse ei võetud,“ ütles pärast seda Sõnumitooja poole pöördunud Indrek Suits.
Ta oli kogukonna nimel teinud sadama haldaja konkursitingimustesse mitu ettepanekut. Esiteks soovis, et Salmistu kogukonnal oleks õigus sadama territooriumil renditasuta läbi viia küla üritusi – küla sünnipäeva, jaanipäeva, muinastulede ööd, laata – hüvitades vaid vee, elektri ja prügikoristusega seotud kulud. Ülejäänud ettepanekud olid, et kogukond saaks planeeritavas sadamahoones kasutada ruume külaelu puudutavateks koosolekuteks, et sadama slipi kasutus oleks Salmistu küla elanikele ja kinnistuomanikele vaba ja tasuta, et sadama territooriumil merepäästele kavandatavat ala tuleks jagada ka külaseltsi vajadusi silmas pidades ning et hoonestusõiguse tingimustega sätestatakse maksimaalne hoonestuse alune pind ja hoone kõrgus.
Külavanem selgitas: „Soovisime, et tingimustes oleks fikseeritud õigus sadamat aeg-ajalt ka külaüritusteks kasutada, et ei juhtuks, nagu sageli – keegi rikas teeb midagi korda ja määrab hinnad ning külaelanikel pole sinna enam asja. Kuid meie soove kuulda ei võetud, komisjonis leiti, et ürituste korraldamise peame ise tulevase haldajaga kokku leppima.“
Külavanem jutustas, et esialgu oli Salmistu ja Valkla MTÜdel soov endil hakata sadamat arendama-haldama. Nad käisid tutvumas Eesti 14 väikesadamaga, seejärel palusid kohtumist vallavalitsuse ja volikogu esindajatega: „Kui kutsud siia võõra arendama ja paned talle suured kohustused, on loomulik, et peab selle raha tagasi teenima ja teenustele panema kõrge hinna. Kogukonna MTÜl ei ole huvi hakata siit raha pumpama, tahtsime, et küla- ja vallarahvas saaks sadamateenuseid normaalselt tarbida. Rääkisime sellest, öeldi, et saatke oma arenguvisioon. Saatsime, kuid pärast seda oli vaikus. Kuni kuulsime, et vallavalitsus plaanib volikokku saata eelnõu sadama hoonestaja leidmise kohta.“
Pärast sellest teada saamist otsustasid Salmistu ja Valkla küla esindajad minna vallavanem Terje Kaanvelti jutule.
„Soovisime, et sadamat ei antaks kellelegi, kes paneb lihtsalt väga kõrged hinnad, et raha kiiresti tagasi teenida või kui ei olda millegagi nõus, tekivad juriidilised vaidlused ja ehitus jääb seisma. Tegin vallavanemale ettepaneku kohtuda, kuid ta vastas, et ei näe meiega kohtumisel mõtet, sest volikogu on vallavalitsuse tööandja ja selliseid otsused teeb volikogu. Veel vastas, et edaspidist informatsiooni saame me avalikest infokanalitest,“ rääkis Indrek Suits.
Ta kinnitas, et külarahvas on väga pahane, seda enam, et olid enne Salmistu sadama rajamisega alustamist andnud nõusoleku ja sõlminud sadamasse viiva eratee omanikena servituudi lepingu, et lubavad seda kasutada sadamasse sõitmiseks: „Siis palus tookordne vallavanem Urmas Kirtsi rääkida kõigi maaomanikega, et nad annaksid selleks nõusoleku. Lubati, et saame uue tee ja sadamatee äärde valgustatud kergliiklustee. Nüüd on kõik see unustatud, kui Kirtsilt kergliiklustee kohta küsisime, vastas, et jah, kunagi teile lubasin, aga selleks praegu raha ei ole, kunagi hiljem.“
Endine ja praegune vallajuht selgitavad
Sõnumitooja palus Kuusalu vallavanemalt Terje Kraanveltilt selgitust, miks ta külaesindajatega kohtumisest keeldus. Terje Kraanvelt vastas, et kohtus koos volikogu esimehe ja vallavalitsuse töötajatega Salmistu küla ja Valkla küla esindajatega tänavu 7. aprillil ning pärast seda esitas Salmistu külavanem 21. aprillil sadama arenguvisiooni. Ta kinnitas, et vallavalitsus vastas sellele 21. mail.
Küsimusele, miks vallavalitsus ei toeta külaelanike ettepanekute lisamist konkursitingimustesse, vastas vallavanem, et vallavalitsus on kõik Salmistu sadamat puudutava volikogu otsuse eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekud esitanud volikogule ning 7. septembri istungil on eelnõu teisel lugemisel.
„Salmistu sadama ehitusse on panustanud kõik Kuusalu valla elanikud. Seetõttu on vallavalitsus teinud ettepaneku lisada konkursi tingimustesse, et Kuusalu valla elanikele oleksid kodusadama kaikohad vähemalt 20 alusele pikaajalised, vähemalt kolme kalendrikuu pikkused, sealjuures hooajatasule kehtib 20protsendiline soodustus,“ selgitas vallavanem.
Ta lisas, et Riigi Tugiteenuste Keskuselt saadi toetus külalissadama ehituseks, sealhulgas rohkearvulise külastajaskonna vastuvõtuks: „Külalissadama teenuste arendamiseks on vaja ehitada hoone, kus oleks võimalik pakkuda külalissadama teenuseid. Seetõttu on vaja leida hoonestaja. Hoonestaja leidmine toimub avaliku konkursi kaudu, kus piiranguteta on õigus osaleda kõigil, sealhulgas ka MTÜl Salmistu Külaselts ja teistel Kuusalu valla elanike moodustatud juriidilistel isikutel.“
Kuusalu eelmine vallavanem, vallavolikogu liige Urmas Kirtsi kinnitas, et kergliiklustee, mida on Salmistule lubatud, on planeeringuga ette nähtud ning plaan on endiselt jõus, kuid selle ehitustähtaeg ei ole seotud sadama valmimisega.
„See ei ole sadama ehitaja kohustus, vaid vallapoolne investeering,“ sõnas ta.
Urmas Kirtsi lisas, et Salmistul pole küla sadam, vaid Kuusalu valla sadam ning sellepärast kirjutati enampakkumise tingimustesse, et sadama teenustest peavad 20 protsenti soodustust saama kõik vallaelanikud: „Ma ei näe väga võimalusi, kuidas saaksime külaelanikele vastu tulla. Kui paneme hoonestajale palju kitsendavaid tingimusi, ei tule sinna lõpuks keegi. Kui küla tahab sadamas üritusi teha, leppigu tulevase haldajaga kokku. Kui haldaja tasuta ei anna, saavad tasuda külarahast või küsida selleks vallalt toetust, kuid me ei hakka selliste tingimustega juba ette ahistama võimalikku hoonestajat, kellelt tahame et ta ehitaks välja kinnisvara ning hakkaks osutama mitmeid teenuseid. Ta ei pea midagi tegema tasuta, ta maksab meile sadama haldamise eest ja see, kuidas selle raha ümber jaotame, kas anname külale, et saaks tasuta üritusi teha, on hoopis teine asi.“
Külarahva meeleavaldus
Salmistu ja Valkla külade koosolekul otsustati, et minnakse teisipäeval, 7. septembril enne kell 17 algavat Kuusalu volikogu istungit vallamaja juurde meelt avaldama.
Indrek Suits: „Peame oma õiguste eest seisma. Sadam on keset küla, aga külarahvaga ei arvestata. Sellesse on konflikt juba sisse kirjutatud ja seda me ei tahaks. On normaalne, et ühes rannakülas on sadam tõmbekeskus, kus peetakse ka pidusid. See peaks olema ka sadama arendaja huvi. Kuna elus on näiteid, et alati nii ei ole, tuleks konkursi tingimustesse lisada ka küla huvid.“
Ka Kristo Palu esitatud üks parandusettepanek oli lisada enampakkumise tingimustesse kohustus võimaldada Salmistu külakogukonnal eraldi kokku lepitud tingimustel ja otseste kommunaalkulude hüvitamisel kasutada sadama parklat ning hoonet küla üritusteks ja koosolekuteks kuni 4 korda aastas. Samuti leidis ta, et slipi ja veeskamise teenus võiksid olla Kuusalu valla elanikele tasuta.
Vallavalitsus soovis eelnõusse muuhulgas lisada, et sadamahoone maksimaalne ehi-tusalune pind on 400 ruutmeetrit, maksimaalne kõrgus 9 meetrit ja hoonel võib olla kuni kaks korrust ning et hoonestusõiguse tasu makstakse kord aastas hiljemalt 30. jaanuariks.