Salmistu 6 peret ostsid uute ehituste ärahoidmiseks kõrvalkinnistu

2291

Pedassaare aiandusühistu elanike mitu aastat kestnud võitlus naabrusesse kavandatud arendustegevuse vastu lõppes maa omandamisega.

„Ma ei pea õigeks, et oma kodu juurde normaalsete elamistingimuste tagamiseks tuleb osta ära mets, mida tahetakse muuta ehitusmaaks. Kuid meil ei jäänud muud üle, läksime seda teed, et kulutasime raha ja võitsime rahu, ka hingerahu,“ ütleb Salmistu külakogu liige Sirje Potisepp, kelle pere pani suvel koos ümberkaudsete elamuomanikega rahad kokku ja ostis kinnisvarafirmalt Frantius Grupp ligi 4,4 hektarit Kivisaare kinnistust.

Kinnisvarafirmale jäi samast kinnistust hektari jagu maad. Praegu on Kivisaare kaasomandis – firma ja kuus peret. Tänu ostule jääb Pedassaare ühistu ühele küljele majade taha ka edaspidi mets.

Sirje Potisepp lisab, et püsi­elanikena oleksid nad tahtnud näha Kuusalu vallavõimu tuge: „Kuid me vallas puudub siiani nägemus rannakülade arendamisest. See kujundatakse elanike, arendajate ja vallavalitsusega osaüldplaneeringuga, mida aga pole. Tuleb leida tasakaal arendajate ja püsielanike soovide vahel. On liiga lühinägelik, kui üksikuid detailplaneeringuid menetletakse küla tervikpilti nägemata ja ikka veel lubatakse teha küladesse palju väikesi krunte. Kui tahetakse valda saada maksumaksjaid juurde, siis peaks arvestama, et edukas noor pere soovib linnast väljas asuva elamumaaga osta ka privaatsust.“

Tema hakkas koos Pedassaare ning Laane aiandusühistute elanikega tegutsema kohe, kui saadi 2008. aastal teada, et ühistute vahele jääval 20hektarilisel metsaalal paiknevatele Kivisaare, Männi-Tülli, Metsa-Annukse ja Taga-Annukse kinnistutele tahetakse rajada uusasum. Oli algatatud maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks, esialgsete plaanide järgi pidi sinna tulema kokku kuni 38 uut elamukrunti.

Kuna aiandusühistutes on paljud kunagised suvemajad ümber ehitatud elamuteks, ei soovinud elanikud, et kodude naabrusesse rajatakse veel üks tiheasustusala. Hakati esitama vastulauseid.  2010.  aasta  alguses pöördus Salmistu külakogu Kuusalu vallavalitsuse poole taotlusega peatada kõik külaga seotud planeeringud. Tol korral oli Salmistu külast menetluses 14 planeeringut ning vallavalitsus selgitas, et kõigi planeeringute peatamine pole otstarbekas, iga planeeringu osas saab avalike väljapanekute ja arutelude käigus kaasa rääkida.

2012. aastal esitasid Metsa-Annukse, Männi-Tülli ja Kivisaare omanikud valda avalduse detailplaneeringu taasalgatamiseks. Vallavalitsus pöördus sügisel elanike poole, et välja selgitada sobivaim variant. Pedassaare elanikud konsulteerisid juristidega. Oma külas ja ka vallamajas peetud koosolekul  esitati Kivisaare, Männi-Tülli, Metsa-Annukse, Taga-Annukse kohta uue detailplaneeringu eskiisprojekt. Soovitud kruntide arvu oli vähendatud paari võrra, pidi tulema kokku 34 elamut.

Ent ka sellega ei olnud püsi­elanikud päri, nende soov oli, et mets säiliks. Umbes samal ajal hakkasid nad Kivisaare ja Männi-Tülli omaniku Frantius Grupiga läbi rääkima osa maa võimaliku äraostu üle.

Sirje Potisepp: „Arendaja oli aru saanud, et kogukond on planeeringu vastu, ega olnud enam kindel, kas planeeringut sellises olukorras algatataks. Hinna üle läbirääkimine võttis aega. Maksime oma esialgsest pakkumisest, keskmisest metsahinnast, kaks korda kõrgemat hinda.“

Metsa-Annukse,Taga-Annukse ja Männi-Tülli kinnistul on nüüd tehtud metsa lageraie, kuid mets taastub. Plaanitud uus­arendus jääb vähemalt osaliselt rajamata, aga kogu Salmistu ja ka teiste rannakülade küsimus on seni lahendamata, nendib Sirje  Potisepp: „Aastaid  tagasi algatas Kuusalu vald rannaalade osaüldplaneeringu. See jäi pooleli, menetlus lõpetati, valla üldplaneering on aegunud. Tihe­asustusega aladele tuleks kavandada elamugruppide vahele eraldusvööndid, tagada juurdepääsuteed merele – see on see, milles vallalt tuge oodatakse.“

Kuusalu vallaarhitekt Tiina Skolimowski kommenteerib, et ehkki heidetakse ette vallavalitsuse tegevusetust, ei ole teistmoodi võimalik talitada: „Eskiisi variantidega oli jäetud Pedassaare olemasolevate ja kavandatavate kruntide vahele roheala, võimalusega seda kasutada ühiselt rekreatsiooniks või osta endale juurde maad. Kui on vaja ja võimalust privaatsust osta, on see mõistlik lahendus. Ei saa nõuda, et vallavalitsus hakkaks osade kinnistuomanike privaatsuse soovi tagama oma jõududega, seades naaberkinnistute omanikele maa kasutamise piiranguid. Elame turumajanduses, kõigil on õigus oma isikliku raha eest kavandada arendusi, kui seadus seda võimaldab, riskida turul, õnnestuda ja ka ebaõnnestuda.“

Tema sõnul on nüüd asutud ette valmistama hanget, et leida Kuusalu valla uue üldplaneeringu koostaja. Kui vallavolikogu komisjonid hakkavad koos käima, on see üks esimesi aruteluteemasid. Planeeringuprotsessis on küladel, maaomanikel ja ka kõigil teistel võimalik kaasa rääkida, kuhu ja mida võib vallas kavandada.

Eelmine artikkelFalco Cupilt 4 medalit
Järgmine artikkelAdvendiaeg on alanud ja kuuskedel süüdati küünlad