Leesilt pärit väliseestlane kinkis oma raamatukogu Kuusalu vallale.
Vallavalitsus plaanib ligi 8000 raamatu ja ajakirjaga kogu paigutada Kuusalu raamatukogu all esimesel korrusel asuvasse endisesse füsioteraapiatuppa, mille tervisekeskuse perearstid on kulutuste kokkuhoidmiseks vabastanud. Kõigepealt tuleb tuba remontida, seetõttu viidi möödunud neljapäeval Eestisse jõudnud raamatukogu esmalt Kuusalu vallamajja hoiule.
Kadapiku Väino Eskeni Fondis on peale eestikeelsete raamatute ja brošüüride veel mitmete Rootsis, Saksamaal, Kanadas, Soomes ja Eestis ilmunud perioodiliste väljaannete aastakäigud. Lisaks ligi 120 meetrit riiuleid, mis praegu paigutati samuti Kiidu.
Kadapiku Väino Eskeni Fondi hoidja on Kuusalu vallavolikogu liige Sulev Valdmaa, kelle ema abiellus 1980ndatel aastatel oma noorpõlvetuttava Väino Eskeniga ja läks Rootsi elama.
Sulev Valdmaa rääkis, et paar aastat tagasi pakkus Väino Esken oma kogu Eesti mitmele suuremale raamatukogule, kuid sealt sooviti raamatute seast teha valik ja võtta üle vaid osa.
Siis tekkis mõte pakkuda kogu kingituseks Kuusalu vallale. Sulev Valdmaa käis mullu augustis koos abivallavanema Milli Kikkasega Rootsis Eskilstunas Väino Eskenil külas. Sõitu finantseeris Kuusalu vald. Tookord lepiti kingituse üleandmises üksikasjalikumalt kokku.
Sulev Valdmaa: „Kuigi nüüd ei ole Väino Esken enam elus, jõudis ta kinkedokumendid korda ajada. Ka raamatukogu Rootsist Kuusalu valda toomise kulud makstakse tema säästudest.”
Algul oli plaan viia raamatukogu Leesi rahvamajja, kuid seal ei ole veel kõik ruumid remonditud. Seejärel pakkus EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas, et kogu võiks paigutada pastoraadi majja. Ent seal oleks see asunud kahes eraldi toas, ka oleksid lisandunud täiendavad küttekulud.
Kuusalu raamatukoguga samast sissekäigust pääsetav füsioteraapiatuba on sobilik ka selle poolest, et siis jäävad Väino Eskeni raamatukogu eest hoolt kandma ja seda süstematiseerima Kuusalu raamatukogu töötajad. Alustada tuleks kartoteegist, sest see puudub. Üks idee on leida raamatute arvelevõtmiseks appi raamatukogundust õppivaid tudengeid.
Sulev Valdmaa: „Pean Väino Eskeni pärandist väärtuslikuks ka tema käsikirju – märkmeid ja meenutusi ajast, kui ta oli soomepoiss. Soomepoiste liikumise ajalugu uuris ja täpsustas ta oma elu lõpuni. Minu kohus on need nüüd süstematiseerida ja teha kättesaadavaks.”
Sulev Valdmaa märkis veel, et tema arvates on Väino Esken kogunud kokku väga ulatusliku kogu eestikeelsest kirjandusest, mis on maailmas ilmunud. Väärtuslikud on ka inglise- ja rootsikeelsed teatmeteosed.
Omaniku tahe oli, et kõik Kuusalu vallale üle antud teoste ja kaustade tiitellehed varustataks templijäljendiga, millel on kiri: „Kuusalu valla raamatukogu Kadapiku Väino Eskeni Fond”.
Sulev Valdmaa on koostanud omaniku testamendi alusel fondi statuudi, sellega on tutvunud Kuusalu vallavolikogu hariduskomisjon ja Kuusalu raamatukogu nõukogu.
„Hakkasin 1989. aastast käima Rootsis, õhtud veetsin Väino Eskeni raamatukogus, lugesin huvitavaid raamatuid. Ta elas koos mu emaga väikeses ühepereelamus, hiljem kolis viietoalisesse korterisse, sest raamatute jaoks jäi ruumi väheseks.”
VÄINO ESKEN
27. jaanuar 1922-18. veebruar 2009
Väino Esken on sündinud Leesi külas Kadapiku talus kaluripere ainsa lapsena. Haridusteed alustas Leesil, õppis seal mõlemas koolimajas. Gümnaasiumihariduse sai ta Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumis, mille lõpetas 1941. aastal 23. lennuga.
Oli Teise Maailmasõja ajal soomepoiss, 1944. aastal osales võitlustes Eestis. Sama aasta oktoobris põgenes Soome kaudu Rootsi, kus elas kuni elu lõpuni Eskilstunas.
Rootsis oli ta algul metsatöödel, 1947. aastal sai töökoha Volvo kontserni kuuluvas masinaehitusettevõttes Bolinder Munkteil. Samal ajal õppis ta Stockholmi Ülikoolis majandusteadust. Ta töötas ettevõttes mitmetel ametikohtadel, viimased paarkümmend aastat oli audiitor ja revisjoniosakonna juhataja. Pensionile läks 1986. aastal.
Väino Esken osales välis-eesti organisatsioonide tegevuses, aastatel 1973-1980 oli soomepoiste Rootsi koondise JR 200 Sõprusühing esimees. Ta tegutses aktiivselt ka Eskilstuna Eesti Pensionäride Ühenduses ja eesti kirikus. Koos abikaasaga käis ta Kanadas ESTOl. Väino Eskenil on esimesest abielust kaks tütart.
Eesti Vabariigi president annetas 2007. aastal Väino Eskenile humanitaarabi vahendamise eest Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi. Talle on omistatud mitmeid sõjaväelisi autasusid. Ka tema aumärkide kogu kuulub raamatukogufondi.
