Root­siaeg­seid vä­li­sar­hii­vi­de ma­ter­ja­le Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na kü­la­de koh­ta

Sven-Olav Paa­vel

Ar­tik­kel an­nab üle­vaa­te se­ni vä­he­ka­su­ta­tud al­li­ka­test Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na kü­la­de koh­ta Root­si ja Lä­ti
ar­hii­vi­dest 17. sa­jan­di esi­me­sest poo­lest.

Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na koh­ta leiab 17. sa­jan­di lõ­pust Ees­ti ar­hii­vi­des hul­ga ma­ter­ja­le (Har­ju­maa ad­ra­maa­re­vis­jon, re­dukt­sioo­ni­kaar­did). Ko­gu sel­le ma­ter­ja­li on 1956. aas­tal süs­te­maa­ti­li­selt lä­bi töö­ta­nud ja in­dek­si­te­ga va­rus­ta­nud Gus­tav Vil­bas­te. Te­ma 4köi­te­list üle 1100le­he­kül­je­list („Ko­ha­ni­med Lok­sa ra­joo­ni lää­neo­sas (en­di­ses Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas). Pea­tükk asus­tu­s­a­ja­loost”) ei ole kah­juks küll aval­da­tud (kä­si­ki­ri asub Ema­kee­le Selt­sis).
Enn Tar­vel on 1983. aas­tal il­mu­nud „La­he­maa aja­loo” koos­ta­mi­sel saa­nud 17. sa­jan­di al­gu­se koh­ta ka­su­ta­da Lun­di Üli­koo­li raa­ma­tu­ko­gu kä­si­kir­ja­de osa­kon­nas hoi­ta­va De la Gar­die ar­hii­vi ma­ter­ja­le. Root­si ar­hii­vid raud­se ees­rii­de ta­gant ei ol­nud Ees­ti aja­loo­las­te­le nii­sa­ma liht­salt kät­te­saa­da­vad. Aa­du Must ju­tus­tab oma hil­ju­ti aval­da­tud „Pe­re­kon­na­loo koos­ta­ja kä­si­raa­ma­tus”, kui­das ta Lun­di Üli­koo­li De la Gar­die ar­hii­vist 70nda­tel mik­ro­fil­me tel­lis. Ka Tar­vel sai ka­su­ta­da De la Gar­die ar­hii­vi kse­ro­koo­piaid, mil­le tal­le saa­tis 1977. aas­tal Ees­ti asus­tu­sa­ja­loo uu­ri­ja ek­sii­lis Oleg Ros­lav­lev.
Tei­se Ees­ti asus­tu­sa­ja­loo uu­ri­ja Paul Jo­han­se­ni mo­nu­men­taal­se „Die Est­land­lis­te des Li­ber Cen­sus Da­niae” (1933) kü­la­de ni­mis­tu vii­tab sa­mu­ti 17. sa­jan­di al­gu­se al­li­ka­te­le. Aja­loo­la­ne Tii­na Ka­la väi­dab, et Jo­han­se­ni mo­no­graa­fia on nüüd muu­tu­nud ise ju­ba omaet­te al­li­kaks. Sa­ma võiks te­ge­li­kult ütel­da ka Vil­bas­te ja Tar­ve­li kä­sit­lus­te koh­ta.
Ome­ti tu­leb sil­mas pi­da­da, et kõik kolm au­to­rit ka­su­ta­vad 17. sa­jan­di al­gu­se osas eri ar­hii­ve. Jo­han­sen tu­gi­neb lä­bi­valt Ees­ti­maa mõi­sa­te maa­de ni­mis­tu­le ega vii­ta vä­he­malt Kuu­sa­lu osas De la Gar­die ar­hii­vis si­sal­du­va­te­le al­li­ka­te­le. Tar­vel po­le ka­su­ta­nud Ees­ti­maa mõi­sa­te maa­de ni­mis­tut ja De la Gar­die ar­hii­vist on ta ka­su­ta­nud vaid osa. Vil­bas­te ei ole saa­nud aga ka­su­ta­da üld­se 16. sa­jan­di lõ­pu ja 17. sa­jan­di al­gu­se ar­hii­vi­ma­ter­ja­le, mil­le­le eel­mai­ni­tud tu­gi­ne­sid.

Ees­ti­maa mõi­sa­te maa­de ni­mis­tu lu­gu
Root­si võim hak­kas pea­le maa oma val­dus­se saa­mist aja­ma jõu­list fis­kaal­po­lii­ti­kat. Sel­leks oli va­ja saa­da üle­vaa­det mõis­a­te, kü­la­de ja ta­lu­de ma­jan­dus­li­kust olu­kor­rast. Esi­me­sed re­vis­jo­nid toi­mu­sid ju­ba 16. sa­jan­dil.
17. sa­jan­di üks olu­li­se­maid re­vis­jo­ne oli 1638. aas­tal. Alg­selt oli plaa­nis lä­bi viia kind­ral­ku­ber­man­gus ül­di­ne maa­re­vis­jon, aga re­vis­jon toi­mus ai­nult Lii­vi­maal. Ees­ti­maa koh­ta on säi­li­nud vaid mõi­sa­te kau­pa mõi­sao­ma­ni­ke või -va­lit­se­ja­te aruan­deid, mi­da nad ku­ber­man­gu­va­lit­su­se­le saat­sid. Sel­lest on tä­na­se­ni al­les Ees­ti­maa mõi­sa­te maa­de ni­mis­tu (Est­län­disc­he Land­rol­le 1636–1637, 1642), ehk 1636. aas­ta re­vis­jon, na­gu se­da on ka kut­su­tud.
Maa­ni­mis­tu pu­hul on te­gu 430le­he­kül­je­li­se toi­mi­ku­ga, mis si­sal­dab mõi­sa­te kau­pa kü­la­de ja ta­lu­de (pe­re­mees­te) loe­te­lu­sid ning neilt mõi­sa ka­suks nõu­tud teo­päe­va­de ar­vu nä­da­las ja ta­lu­de ad­ra­maa­de ar­vu. Loe­te­lud ku­ju­ta­vad en­dast mõi­sao­ma­ni­ke või -va­lit­se­ja­te saa­de­tud aruan­deid, mis ei ole koos­ta­tud ühe for­mu­la­ri alu­sel.
Kok­ku si­sal­dab toi­mik 174 mõi­sa aruan­net. Toi­mi­kul puu­dub re­gis­ter ja osa leh­ti on lah­ti­sed. Aruan­ne­te si­su, vorm, koos­ta­mi­se aeg ja loe­ta­vus on üp­ris va­riee­ru­vad. Mõ­ne pu­hul on te­gu vaid kir­ja­de­ga, mi­da on ol­nud ras­ke köi­tes­se li­sa­da. Sa­mas näi­teks Ja­kob de la Gar­die val­dus­te aruan­ded on sil­ma­tor­ka­valt kor­rekt­sed ja põh­ja­li­kud. Kiiu mõi­sa aruan­de on all­kir­jas­ta­nud Kiiu rent­nik En­gelb­recht von Meng­den 22. no­vemb­ril 1636. aas­tal. Kol­ga aruan­ne on te­ge­li­kult da­tee­ri­ma­ta, aga Lun­di De la Gar­die ar­hii­vi Kol­ga va­ku­raa­ma­tu and­med lu­ba­vad sel­le da­tee­ri­da 1636. ja 1637. aas­ta va­he­pea­le (suu­re tõe­näo­su­se­ga sa­mu­ti 1636. aas­ta lõp­pu).
Ees­ti­maa maa­ni­mis­tu toi­mi­ku saa­tu­sest nii­pal­ju, et see eva­kuee­ri­ti 1914. aas­tal koos teis­te Lii­vi­maa root­siaeg­se kind­ral­ku­ber­ne­ri ar­hii­vi­ma­ter­ja­li­de­ga Riiast Rja­za­ni ja sealt Tar­tu ra­hu­le­pin­gu alu­sel Tar­tus­se. Ku­ni II maail­ma­sõ­ja­ni hoi­ti säi­li­kut Tar­tus Lii­vi­maa root­siaeg­se kind­ral­ku­ber­ne­ri ar­hii­vis (RKA,XII, 2). See ar­hiiv eva­kuee­ri­ti II maail­ma­sõ­ja ajal Rii­ga. Tar­tus­se ter­vik­lik­ku ar­hii­vi enam ta­ga­si ei too­dud, vaid ja­ga­ti Ees­ti ja Lä­ti ala ma­ter­ja­li­deks ära.
Rah­vu­sar­hii­vis sai Tar­tus­se ree­va­kuee­ri­tud ma­ter­ja­li­de koh­ta koos­ta­tud uus ni­mis­tu, kus maa­ni­mis­tu koh­ta and­med puu­du­sid. Riias Lä­ti Riik­li­kus Aja­looar­hii­vis Lii­vi­maa root­siaeg­se kind­ral­ku­ber­ne­ri kant­se­lei fon­dis asub säi­lik uue vii­te all (LV­VA.7349.1.217). Ees­ti­maa maa­ni­mis­tu ai­ta­sid Riiast üles lei­da aja­loo­la­ne Kers­ti Lust ja Rah­vu­sar­hii­vist Kad­ri Too­ming.

Väär­tus­lik al­li­kas Põh­ja-Ees­ti asus­tu­sa­ja­loo uu­ri­ja­te­le
Ees­ti­maa maa­ni­mis­tu olu­li­su­sest Põh­ja-Ees­ti asus­tu­s­aja­loo uu­ri­ja­te jaoks too­ni­tas 1930. aas­tal ju­ba Paul Jo­han­sen. Ta on ka oma „Die Est­land­lis­te” koos­ta­mi­sel Ees­ti­maa maa­ni­mis­tut ula­tus­li­kult ka­su­ta­nud. Te­ma mo­no­graa­fias on 269 ris­ti­tud kü­la kir­jel­du­ses ter­velt 177 va­rus­ta­tud vii­te­ga maa­ni­mis­tu aruan­de le­he­kül­je­le. Jo­han­sen soo­vi­tas ise­gi see maa­ni­mis­tu aval­da­da.
Maa­ni­mis­tu aval­da­mi­se­ni siis­ki ei jõu­tud. Vas­tuok­sa, II maail­ma­sõ­ja jär­gi jäi see toi­mik Ees­ti uu­ri­ja­te al­li­ka­test üle­pea väl­ja. 1956. aas­tal kir­ju­tab Vil­bas­te oma Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na ko­ha­ni­me­de kä­si­kir­jas, et see maa­ni­mis­tu on kah­juks läi­nud ka­du­ma. Vil­bas­te kä­si­ki­ri sai tu­gi­ne­da see­tõt­tu ai­nult 17. sa­jan­di lõ­pu ma­ter­ja­li­de­le, mil­lest on üks­ja­gu kah­ju. Ka Tar­ve­li „La­he­maa aja­lu­gu” se­da al­li­kat ei ka­su­ta. Maa­ni­mis­tu si­sal­dab sa­mas ka De la Gar­die val­dus­test ida­pool asu­va­te La­he­maa mõi­sa­te aruan­deid.
Paul Jo­han­se­ni hu­vi­tas rah­va et­ni­li­se koos­ne­mi­se kü­si­mus ja ku­na maa­ni­mis­tu pa­kub in­fot ta­lu­de pe­re­mees­te, uu­sa­su­ka­te, ka­su­tu­sel ole­va maa jne koh­ta, siis võib Jo­han­se­ni mee­lest püü­da maa­ni­mis­tu abil kind­laks te­ha, kui pal­ju 1602. aas­ta laas­ta­vast kat­kust en­dist rah­vas­tik­ku jä­re­le jäi. Näi­teks Kuu­sa­lu kü­las oli 1586. aas­ta Kol­ga va­ku­raa­ma­tu jär­gi 18 pe­ret ja 27 ad­ra­maad.
1636. aas­taks oli sa­jan­di al­gu­se näl­ja ja kat­ku ka­tak­lüs­mi mõ­jul kü­las 11 pe­ret ja 12,5 ad­ra­maad. Sa­jan­di lõ­puks (va­he­tult en­ne uut näl­ja­hä­da ja Põh­ja­sõ­da) jõu­dis pe­re­de arv 21ni ja ku­kub siis 1712. aas­taks 6ni. Maa­ni­mis­tu pa­kub või­ma­lust võr­rel­da ja ta­lu­pe­re­de jär­je­pi­de­vust de­tail­se­malt ni­me­de­ni väl­ja (ge­nea­loo­gi­li­se al­li­ka­na ta siis­ki kõ­ne al­la ei tu­le).
Eri­list hu­vi võiks Ees­ti­maa maa­ni­mis­tu pak­ku­da mui­du­gi ko­ha­ni­me­de uu­ri­ja­te­le. 2016. aas­tal Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuu­di koos­ta­tud ma­hu­kas „Ees­ti Ko­ha­ni­me­raa­mat” Ees­ti­maa maa­ni­mis­tu­le ei vii­ta. Üld­se näi­tab ar­hii­vi ka­su­tus­leht, et nõu­ko­gu­de-järg­sel ajal on toi­mi­ku vas­tu hu­vi tund­nud vaid paar ini­mest.

Kuu­sa­lut puu­du­ta­vad ma­ter­ja­lid Lun­di De la Gar­die ar­hii­vis
Lun­di Üli­koo­li raa­ma­tu­ko­gus säi­li­ta­tav De la Gar­die ar­hiiv ja sel­le üks osa (To­po­grap­hi­ca, Bal­ti­cum) si­sal­dab Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na koh­ta vä­ga pal­ju 16. ja 17. sa­jan­di ma­ter­ja­le. To­pog­rap­hi­ca, Bal­ti­cum on va­rus­ta­tud 2014. aas­tal Per Sto­baeu­se põh­ja­li­ku fon­di­loen­di­ga.
Kuu­sa­lut puu­du­ta­vas osas pä­ri­neb kõi­ge va­nem va­ku­raa­mat 1586. aas­tast. Sel­les loet­le­tak­se kü­lad (koos ta­lu­de suu­rus­te ja koor­mis­te­ga) jär­je­kor­ras: Si­gu­la, Ko­su, Kuu­sa­lu, Ka­ha­la, Ka­la­mäe, Kul­la­va, Uu­ri, Muuk­si, Kol­ga(kü­la), Kõn­nu, Val­ge­jõe/Va­na­kü­la (Wit­te­nåå), Vi­ha­suu, Aab­la, Ju­min­da, Ta­ber­la, Vir­ve, Pä­ris­pea, Vii­nis­tu, Ka­sis­pe ja väl­jas­pool ni­me­kir­ja Hirv­li (Hir­mo­la By). Sa­mas kaps­lis on 16. sa­jan­di lõ­pust pä­rit mit­meid Kol­ga in­ven­ta­re, mil­le va­hel esi­neb ka kü­la­de loen­deid. Mär­ki­mist vää­rib kind­las­ti 1586. aas­ta Kol­ga mõi­sa in­ven­ta­ri ni­mis­tu, kus kir­jel­da­tak­se mõi­sa tsis­terts­las­te-aeg­set hoo­nes­tust (en­ne kui poo­la­kad mõi­sa 1602. aas­tal ma­ha põ­le­ta­sid, mi­da ka­jas­tab Goe­tee­ri­se 1615. aas­ta pai­ku teh­tud gra­vüür). Sel­le­le kir­jel­du­se­le vii­tas es­ma­kord­selt 1938. aas­tal Root­si kuns­tia­ja­loo­la­ne Sten Kar­ling, kes töö­tas en­ne sõ­da Tar­tu Üli­koo­lis.
Järg­mi­ne olu­li­ne al­li­kas on Kol­ga in­ven­tar ja va­ku­raa­mat 1630.–1631. aas­tast. Sel­le­le järg­ne­vad jär­jes­ti­ku­sed in­ven­ta­rid ja va­ku­raa­ma­tud 1636. aas­ta ja 1637. aas­ta koh­ta. 1639. aas­ta va­ku­raa­ma­tus on lõpp puu­du. Köi­tes on Kol­ga maa­kü­la­dest vaid Si­gu­la, Hirv­li, Ka­ha­la. 1636.–1639. aas­ta in­ven­ta­rid ja va­ku­raa­ma­tud on kir­ju­ta­nud sa­ma ini­me­ne, kes koos­tas ka Ees­ti­maa maa­ni­mis­tu Kol­ga mõi­sa aruan­de. Jär­jes­ti­ku­li­sed va­ku­raa­ma­tud on vä­ga väär­tus­lik al­li­kas, eri­ti veel, kui and­meid saab võr­rel­da sa­ma pe­rioo­di Ees­ti­maa maa­ni­mis­tu­ga.
Enn Tar­vel on ka­su­ta­nud va­ku­raa­ma­tuid aas­tast 1586, 1630, ja 1637. Kol­ga va­ku­raa­mat 1636. aas­tast an­nab või­ma­lu­se mõ­nel ran­na­kü­lal, kes oma kü­la es­ma­mai­ni­mi­se on se­ni tu­le­ta­nud Tar­ve­li raa­ma­tust (Tsit­re, Ha­ra, Suur­pea), viia es­ma­mai­ni­mi­se aas­ta võr­ra va­ra­se­maks. Li­saks ar­vu­ka­te­le Kol­ga ma­ter­ja­li­de­le on De la Gar­die ar­hii­vis ka eral­di kap­sel Kiiu koh­ta (si­sal­dab ai­nest aas­ta­test 1614–1650).

Ran­na­kü­la­de va­nu­sest
Eel­mi­sel sa­jan­dil ar­va­ti Jo­han­se­ni jär­gi, et ran­na­kü­lad olid maa­kü­la­dest noo­re­mad, ku­ju­ta­des en­dast pi­gem maa­sa­ras­kon­da­de hoo­ja­ja­list asus­tust. Tar­vel on se­da kü­si­ta­vaks pi­da­nud, kaa­sa­jal ar­heo­loo­gid (Gur­ly Ved­ru) sa­mu­ti.
Va­nem ar­va­mus on toe­tu­nud ka fak­ti­le, et Taa­ni hin­da­mis­raa­ma­tus Kuu­sa­lu 11 kü­la hul­gas ran­na­kü­la­sid ei ole. 13. sa­jan­di lää­nis­ta­mi­sü­ri­kud rää­gi­vad sa­mu­ti vaid ka­hest ran­na­kü­last: Pä­ris­pea (Per­nis­pe/Pre­nes­pe) ja Ju­min­da (Iu­men­ta­ke).
Kol­ga ran­na­kü­lad ja­gu­ne­vad Ju­min­da ja Pä­ris­pea ran­naks ning pe­red on mõi­sa­kir­ja­des lii­gi­ta­tud va­hel ühe, va­hel tei­se kü­la al­la. See ilm­neb ju­ba 16. sa­jan­di al­li­ka­tes. Nii on 1586. aas­ta Kol­ga va­ku­raa­ma­tus Ju­min­da kü­las viis pe­ret, aga 1587. aas­ta jaa­nua­ri­kuu Kol­ga mõi­sa in­ven­ta­ris pai­gu­ta­tak­se Ju­min­da al­la nii Vir­ve, Ha­ra kui Ta­pur­la ta­lud (sa­mas loet­le­tak­se seal eral­di Haab­la ja ühe­pe­re­li­ne Pe­das­pea). 1586. aas­ta va­ku­raa­ma­tus on Haab­la ja Vir­ve eral­di kü­la­de­na, aga vii­ma­se al­la on seal pai­gu­ta­tud Ha­ra pe­re. Pä­ris­pea pool­saa­rel leiab aga Su­ro­pee Hand­su Pä­ris­pea (Per­gis­pee) kü­las, Su­ro­pee Mad­di aga Vii­nis­tu (Wy­nis) kü­las.
Pe­re­de esi­ne­mi­ne eri kü­la­de all ras­ken­dab mõ­ne­ti kü­la­de va­nu­se mää­ra­mist. 1586. aas­ta va­ku­raa­ma­tus esi­neb ük­si­ku­na Pe­dis­pe Hanntt, 1587. aas­ta al­gu­se in­ven­ta­ris Pe­dis­pee Hands. Kas te­gu on ju­ba eral­di kü­la­ga? Sa­mas (1587. aas­ta) üri­kus Vii­nis­tu ja Pä­ris­pea all ole­vad pe­re­sid sai ju­ba mai­ni­tud. Ka Ha­ra (Har­ro Mar­ten) esi­nes 1586. aas­tal, aga veel mit­te ise­seis­va kü­la­na, vaid nii Vir­ve kui Ju­min­da al­la pai­gu­ta­tu­na. 1630. aas­ta va­ku­raa­ma­tus on Aab­la kü­las Sit­ter Si­by ja va­ba­ta­lu­poe­ga­de hul­gas Lo­xa Pe­ter. Lok­sa ni­mi esi­neb ka 1636. ja 1637. aas­ta Kol­ga va­ku­raa­ma­tu­tes ja sa­ma aas­ta maa­ni­mis­tus (Lock­sa Pe­ter).
1636. aas­ta Kol­ga va­ku­raa­ma­tus loe­tak­se ise­seis­vaks kü­laks kind­las­ti Suur­pea (Su­re­pell), Tsit­ri (Sit­ter) ja Ha­ra (Har­ra). Sa­ma kin­ni­tab ka tei­se al­li­ka­na 1636. aas­ta Ees­ti­maa maa­ni­mis­tu Kol­ga aruan­ne. 1637. aas­ta Kol­ga va­ku­raa­ma­tus on kü­la­de hul­ka li­san­du­nud Pe­das­pea, kui­gi se­da on te­ge­li­kult ju­ba 1586. aas­tast (1586, 1587, 1630, 1636) teis­test eral­di mai­ni­tud.
Kü­la­de mõi­sas­ta­mi­ne
17. sa­jan­dil
17. sa­jan­dil jäid pal­jud põ­lis­kü­lad mõi­sa­ma­jan­du­se eks­pan­sioo­ni­le jal­gu. Kol­ga va­ku­raa­ma­tud on säi­li­nud lä­hes­ti­kus­te aas­ta­te koh­ta (1630, 1636, 1637, 1639), mis an­na­vad ai­mu 17. sa­jan­dil mõi­sa­ma­jan­du­se laie­ne­mi­sest põ­lis­kü­la­de maa­de­le ja lu­ba­vad ise­gi täp­set da­tee­ri­mist. Näi­teks 1636. aas­ta va­ku­raa­ma­tus loe­tak­se Kõn­nu (Ken­do) kü­las veel 6 pe­ret 6 ja poo­le ad­ra­maa­ga. 1637. aas­ta va­ku­raa­ma­tu jär­gi on kü­la ju­ba kao­ta­tud ja sel­le ase­mel asu­ta­tud mõis. Na­gu nä­ha 1637. ja 1639. aas­ta in­ven­ta­ri­dest, on Kõn­nu ol­nud esial­gu Kol­ga kõr­val­mõis. Mõi­sas­ta­tud põld hak­kas mõi­sa­le ko­he sis­se too­ma, ise­gi kui mu­ja­le asu­ta­tud ta­lu­poe­ga­de­le an­ti kolm mak­su­va­ba aas­tat.
1636. aas­tal on veel ek­sis­tee­ri­nud Kul­la­va kü­la (1241 Kul­la­wa, 1587 Kul­le­me­ki By, 1630 Kul­law, 1636 Kul­la­ma­gi). Sa­ma aas­ta Ees­ti­maa maa­ni­mis­tu Kol­ga aruan­de põh­jal on Kul­la­va kü­la mõi­sa­põl­du­de­ga ühen­da­tud (Kul­la­me­gi… welc­hes nun zur Hof­fe­sac­ker ein­ge­noh­men).
1637. aas­ta va­ku­raa­ma­tust saab tea­da, et Kul­la­va ta­lu­po­jad on vii­dud Va­has­tu kül­la. Va­has­tu ni­mi, mi­da mai­ni­taks ilm­selt ju­ba 1290. aas­tal (Wasth), koh­tab se­ni vaid va­ba­ta­lu­poe­ga­de ni­me­kir­jas (1630 Wa­has­te Jhan, 1636 Wa­has­te Jahn, 1637 Wa­has­te Maytt). Ilm­selt on Va­has­tu ha­ka­nud kas­va­ma just Kul­la­va kao­ta­mi­se ajal. 17. sa­jan­di lõ­pus on Va­has­tus ju­ba 10 pe­ret.
Tä­nan Enn Tar­ve­lit mär­kus­te eest.