RMK tut­vus­tas Vi­ru ra­ba jääk­soo vee­re­žii­mi taas­ta­misp­ro­jek­ti

1081
Loo­dus­kait­ses­pet­sia­list LEE­VI KRUMM sei­sab Vi­ru ra­bas mä­tas­tega kae­tud pai­sul. Taastamistööd lõppesid detsembris.

„Viru raba jääksoo veerežiimi taastamisel jäävad nähtavaks nii freesturba- kui ka pätsturbakaevandusala ning ala omapärast ajalugu saab ka edaspidi tutvustada,“ lau­sus RMK loo­dus­kait­seo­sa­kon­na loo­dus­kait­ses­pet­sia­list Lee­vi Krumm Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas en­ne jõu­lu­pü­hi toi­mu­nud in­fo­päe­val vas­tu­seks MTÜ La­he­maa Loo­dus­koo­li loo­dus­gii­di­de Maie It­se ja Maar­ja Oru­sa­lu kom­men­taa­ri­le, et Vi­ru ra­ba on kom­pakt­ne loo­dus­muu­seum, seal­sed en­di­sed tur­ba­väl­jad on pä­rand­kul­tuur, neid ei to­hiks kao­ta­da ega upu­ta­da.

Loo­dus­koo­li gii­did li­sa­sid, et taas­ta­mis­töö­de käi­gus teh­tud pai­su­de­ga on ra­bas kas­va­vaid puid üle uju­ta­tud. Maar­ja Oru­sa­lu kir­jel­das, kui­das õpi­las­tel on kah­ju, et need puud ei jää el­lu ning on ar­va­tud, et ra­ba ei taas­ta mit­te loo­du­se kaits­jad, vaid rüüs­ta­jad.

Lee­vi Krumm sel­gi­tas, et esial­gu oli mõ­te puud eemaldada kogu tõstetud veetaseme piirkonnas, kuna inimestele ei pruugi surnud puud õpperajal esteetilised tunduda, aga otsustasime teadlikult teisiti: „See annab suurepärase võimaluse õpperaja külastajatele selgitada, et puude suremine ja surnud puud on väga oluline osa looduslikust keskkonnast. Surnud puud pakuvad elupaika ja toitu erinevatele liikidele.“

Maie It­se: „Olen La­he­maa rah­vus­par­gi ra­ja­ja Vel­jo Ran­ni­ku õpi­la­ne. Te­ma too­ni­tas, et loo­dust, kul­tuu­ri ja aja­lu­gu ei saa kä­sit­le­da üks­tei­sest la­hus. Vi­ru ra­ba on nüüd­seks mat­ka­ja­te­le üle maail­ma rek­laa­mi­tud koht. Sel­ja­ko­ti­mat­ka­jad tu­le­vad mat­ka­ja­lat­si­te­ga Tal­lin­nast lii­ni­bus­si, näi­ta­vad ju­hi­le kaar­dil Ul­lial­li­ka pea­tust. Neil on in­fo, et ko­gu ra­ba lä­bib kor­ra­lik laud­tee, nad ei tea, et taas­ta­mis­töö­de käi­gus osa laud­teest on ha­ka­nud vee al­la jää­ma. Va­ja oleks kä­si­puud, et mär­ga­des ja li­be­da­tes koh­ta­des lii­ku­da.“

Loo­dus­kait­ses­pet­sia­lis­tid olid se­da meelt, et vih­mas­tel il­ma­del on laud­tee ala­ti märg ja kä­si­puud ei ole hea la­hen­dus. Võimaliku variandina pakuti, et üle taastatud lauka kulgeva laudtee võiks tõsta kõrgemaks ja ehitada laiemaks või viia kaugemale, kuivaks jäävale alale.

Prob­lee­mid laud­tee­ga tek­ki­sid kolm kuud ta­ga­si ok­toob­ris, kui vee­ga täi­tu­ma ha­ka­nud ra­ba­lau­gas uju­tas sel­lest osa üle. Paa­ri päe­va­ga upu­tus lik­vi­dee­ri­ti, laud­tee tõs­te­ti kõr­ge­ma­le.

Lee­vi Krumm tõ­des, et Vi­ru ra­ba­ga on teh­tud eks­pe­ri­men­te ja kat­se­tu­si, ka vi­ga­de pa­ran­du­si: „Nüüd teame, et 2012. aastal palkidest rajatud paisud ei toiminud, polnud püsikindlad, hakkasid lekkima. Kuna paisud ei pidanud vett, veetase ei taastunud. Nüüd on kaevandusalale rajatud turbast ehitatud massiivsed paisud, materjal võeti kohapealt. Tööd tehti kopaga, et tagada paisude piisav tihedus ja tugevus. Paisude peale on laotud mättad, et soodustada nende taimestumist. Peab minema päris lähedale, et aru saada, et sinna on midagi rajatud. Töötatud on kopaga, millel olid laiad lindid, püsis väga hästi rabamaastikul ega lõhkunud pinnast.“

Ele­vust ja po­lee­mi­kat te­ki­ta­nud lau­ka koh­ta mär­kis ta, et sel­le kin­ni­kas­va­mi­ne on pi­dur­da­tud. Viru raba turbatootmisalal saavad hakata kasvama soodele omased taimed, kes on kohastunud liigniiskete kasvutingimustega. Kui anda piisavalt aega, võivad kasvama hakata jõhvikad ja murakad.

Viru raba jääksoo taastamine on üks osa suurest projektist „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“. Ra­has­tab Eu­roo­pa Lii­du Üh­te­kuu­lu­vus­fond. Viru raba jääksoo veerežiimi taastamisala kogupindala on 31,7 hektarit. Pätsturvast hakati selles rabas tootma 1951. aastal, 1960ndatel olid seal juba turbaväljakud, turvast kaevandati kuni 1985. aastani.

Rah­va­ma­jas rää­gi­tu­le järg­nes matk Vi­ru ra­ba taas­ta­ta­vas osas. Lee­vi Krumm kõ­ne­les seal, et taas­ta­ja­te jaoks on Vi­ru ra­ba ka uu­ri­mi­sob­jekt, teh­tud on vee­ta­se­me mõõ­du­ko­had. Lisaks on Viru raba jääksoos uuringuid ja katseid teinud Tallinna Ülikool. Mat­kal lei­ti, et gii­di­de­le ja üli­koo­li tead­las­te­le võiks te­ha ühi­se in­fo­päe­va. Vi­ru ra­ba on Ees­tis üks kü­las­ta­ta­va­maid koh­ti, aas­tas käib seal üle 40 000 mat­ka­ja.

Eelmine artikkelSuu­sa­ta­ja ANETT LII­SA PARTS Aeg­vii­dust või­tis noor­te­sar­ja eta­pi
Järgmine artikkelRaa­si­ku val­la koo­giakt­sioo­ni­ga rõõ­mus­ta­ti 26 ea­kat