Riiklikult toetatavatest üürielamutest

1781

Urve Palo,
Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Käisin sügisel õpetajate päeva puhul külas Randvere koolis. Pidasin piduliku kõne ja  tänasin õpetajaid nende töö eest. Ürituse lõpuks selgus, et direktoril oli ka mure: kaks suurepärast õpetajat, abielupaar, otsustas alanud kooliaastal ameti maha panna ning alustada uut elu Soomes koristajatena. Põhjus – õpetaja palgast ei jäänud pärast eluasemekulude tasumist nii palju üle, et õpetajatest vanematega pere saaks ära elada.
Kuigi palgad peavad tõusma, ei suuda riik seda teha üleöö ja piisavalt palju. Küll aga on riigil võimalik kaasa aidata, et pärast vältimatute kulude tasumist jääb inimestel rohkem raha kätte. Üks võimalustest on pakkuda riiklikult toetatud üürielamute programm, mille pakub välja valmiv pikaajaline energiamajanduse arengukava. Lühidalt öeldes on tegu võimalusega nii kohalikele omavalitsustele kui ka erasektorile ehitada või renoveerida riigi toel üürimaju, kus korterid oleksid kaasaegsed, väga energiasäästlikud, kindla ja pikaajalise rendiga.
Riik ei hakka ise kuhugi kortermaju ehitama ega neid haldama. Initsiatiiv, tõestatud vajadus ja nägemus üürielamute rollist piirkonna arengus, samuti valmisolek haldamisega tegelda peab tulema omavalitsuselt.
Riiklikult toetatud üürielamute sihtrühm on madalapalgalised spetsialistid, noored pered ja eakad, kellele käib turult kaasaegse korteri rent üle jõu. Teine sihtrühm on inimesed, kes oleksid valmis töökoha nimel kolima valda või väikelinna, kuid maapiirkondades tihti polegi üürikortereid saada. See on oluline teema ka piirkondade konkurentsivõime kontekstis – väikelinna ei saagi tekkida ettevõtlust, kui ettevõttel pole sinna eluasemeprobleemide tõttu võimalik töötajaid tuua.
Riiklikult toetatud üürielamud ehitatakse võimalikult kaasaegsel ja energiasäästlikul moel ning seetõttu on kommunaalkulud keskmisest madalamad. Seejuures sõlmib riik arendajaga pikaajalise lepingu, mis kohustab valminud hoonet üürielamuna käigus hoidma kindla perioodi jooksul, mis on vähemalt 20-30 aastat.
Programmi taga on põhjalik analüüs ning konsultatsioonid eri huvigruppidega. Kui tahame, et Eesti oleks koht, kuhu inimestel on tahtmine ja ka võimalus kodu luua ja iseseisvat elu alustada, peavad eluasemepoliitikas hakkama puhuma uued suunad. Turumajandus üksi ei suuda siin kõike iseenesest reguleerida, lisaks eraturule on vaja arendada ka riiklikult toetatud elamufondi. Kui Randvere kooli õpetajatel oleks olnud võimalus elada soodsamal, kuid kvaliteetsel üüripinnal, oleks see võinud olla üks argument jätkata oma elu ja erialast tööd kodumaal.