Raasiku endine vallavanem ANDRE SEPP, pärast valitsuse vahetust oli teil möödunud nädalal viimane tööpäev riigikogus, kuhu läksite 5 ja pool aastat tagasi vallavanema toolilt. Kuidas riigikogus oldud aega kokku võtate ja iseloomustate?
„Olen valimistel kandideerinud kümme korda, neist kolmel korral riigikogusse ja kahel korral osutunud asendusliikmena valituks. Vallavanema täidesaatev võim ning riigikogu seadusandlik roll on erinevad. Kohalikus omavalitsuses kandideerides ja vallavanemana saab ellu viia oma programmi ning tulemused on kiiremini ja selgemalt näha. Saadikutöö riigikogus on pikem ning mõistsin, et mitte kõik algatused ei realiseeru, ka need, milles alguses on kokku lepitud. Seaduseloome sünd on palju raskem. Demokraatlikus riigis aga peabki see nii olema. Kui 25 aasta jooksul oleks riigikogu liikmed saanud oma ideid läbi suruda, meil praegust riiki ilmselt poleks. Riigikogu komisjonides võtab suure aja osapoolte ära kuulamine. Töö on kuivem, kui valimiskampaania sel välja paista laseb.
Kõik, kes kandideerivad, ei pruugi mõista riigikoguliikme töö tegelikku sisu. Kui valimised läbi, algab tõsine töö – nädala kavas on menetluses üle 20 seaduse eelnõud. Nendes orienteerumine ja mõistmine võib olla keeruline. Oleme ka üks väheseid riike, kus parlamendi liikmetel pole nõunikke. Me valime riigikogusse seaduseloojaid, kes tegelikult on esindajad erinevatelt elualadelt – kultuuri-, spordi-, majandusvaldkonnast.
Usun, et omavalitsuse kogemusega oli mul eelis saadiku igapäevatöös orienteerumiseks. Muidugi oli see mulle kui omavalitsusjuhile lajatus, et arutelu võib kesta kuid ja nädalaid, kuid otsust ei sünni. Vallavanemana sain olla inimestele oluliselt lähemal.”
Kuulusite riigikogus mitmetesse komisjonidesse. Kas midagi jääb volituste lõppemisega pooleli?
„Riigikogus on eelnõudel juhtivmenetlejad. Mina juhtisin viimased viis kuud hädaolukorra seadust, mis võtab üksipulgi lahti ja reguleerib meie kaitsevõimekust, eriolukordade väljakuulutamist, lahendamist. Südamelähedased olid ka põhiseaduskomisjon ning Läänemeremaade innovatsiooni töörühm, kus olin aseesimees. Nendes valdkondades võtab minu töö üle keegi teine.
Väga sisukas ja huvitav oli töö ka esimese koosseisu ajal väliskomisjonis. Seal kestavad arutelud seni, kuni saavutatakse konsensus, poliitilisi liine seal tavaliselt läbi ei jookse. Tulemused ei pruugi olla silmale nähtavad – küll aga tunneb tavainimene komisjoni töö tulemusel, et ta on oma riigis hoitud ja kaitstud.”
Kogusite möödunud aasta riigikogu valimistel Harjumaal Reformierakonna nimekirjas 679 häält. Kui palju võtsid teie valijad teiega saadikutöö ajal ühendust, andsid soovitusi?
„Suhtlesin valijatega tihti. Olin ise selleks avatud ning sageli kirjutati, helistati. Paluti abi sotsiaalvaldkonnas, planeeringutes, kus võisid olla vastuolud ministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Olen aidanud inimestel ka lihtsalt seadustes orienteeruda, otsida vastuseid küsimustele.
Elan Arukülas ning igapäevaelu on Raasiku vallaga tihedalt seotud. Koolis, lasteaias, jaanipäeval tullakse juttu ajama. Mul on hea meel, et mind usaldatakse ja mõistetakse. Tunnen ka ise väga huvi, kuidas kodukandi rahval läheb.”
2013. aastal valiti teid Raasiku vallavolikogusse. Nüüd on teil võimalus sinna naasta. Kas lähete?
„Jah, minu volitused taastuvad ja soovin jätkata. Minu asendusliikmena langeb välja Kaido Kirsip. Kas ja mis komisjonides ma osalema hakkan, veel selgub, arutan oma inimestega läbi. Mulle on olnud läbi aegade südamelähedased finantsteemad, praegu on käimas järgmise aasta vallaeelarve koostamine.”
Kui palju jõudsite saadikutöö kõrvalt hoida silma peal kohalikul elul, vallajuhtimisel. Kas ja mida sooviksite muuta?
„Olen märganud, et suur mure on lasteaiaõpetajate ja kultuuritöötajate palgad. Valdkond on alarahastatud, kuid tegu on töötajatega , kes on vahetult meie kodanike teenistuses ja kujundavad omavalitsusest oma valitsuse. Omavalitsus on väga emotsionaalne organ, inimlik suhtlemine on väga oluline ning just haridus- ja kultuuritöötajad on oma inimestele väga lähedal.
Olulised on ka teed-tänavad. Käisin hiljuti ühes Norra omavalitsuses, selgus, et nende põhiprobleem on ikkagi teed. Niiöelda kõvades valdkondades ei saavuta kunagi täielikku rahulolu, seega tuleb panna rõhku sellele, et vallas oleks hästi korraldatud sotsiaalhoolekanne, kvaliteetne haridus- ja kultuuriteenus.
Hoian end kohaliku eluga aktiivselt kursis, kuna olen võtnud kõiki valimisi südamega. Suhtlen oma nimekirja inimestega, kellega valimistel osalesime. Eelmiste valimiste ajal valimisliiduga, alates viimastest valimistest Reformierakonna nimekirja rahvaga, oleme regulaarselt kohtunud. Kohalikul tasandil on meie jaoks ju uus seis – võitsime küll 2013. aastal valimised, kuid koalitsiooni ei saanud, pole pääsenud võimu teostamise juurde. See on uus olukord mulle ja mu mõttekaaslastele.
Mõistan, et Raasiku valla suuruses omavalitsuses suure poliitikaga midagi ära ei tee, kohalik võim põhineb pigem usaldusel. Olen pidanud oma seltskonnaga juhtimisalaseid arutelusid. Koalitsioon, mille moodustasid valimisliidud Kodukoha Eest ja Üheskoos, on ju tegelikult lagunenud. Tundub, et volikogu juhtimine on juhuslik. Reformierakonnal oli viimastel valimistel oma selge programm, milles olulisemad valimislubadused Raasiku põhikooli ehitus ja valla iseseisvana jätkamine. Hea, et koolimaja juurdeehitus ja vallakodanike kampaania käivad. Olen liitunud aktiivse kampaania meeskonnaga, osalen aktiivselt värbamiskampaanias.”
Riigikogu võttis vastu haldusreformi seaduse, kus kodanike miinimumkriteerium on 5000. Raasiku vald jääb sellest allapoole. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletasite ka Teie?
„Suuremas vaates on Raasiku vallas räägitud haldusreformist kogu aeg. Miinimumsuuruse kehtestamiseta pole suudetud kusagil Euroopas reformi täielikult läbi viia. Eksperdid pakkusid omavalitsuste jätkusuutlikuks piiriks 3500, 5000 või 11 000 kodanikku. Vaadates Harjumaad on 5000 kodanikku täiesti reaalne, see oli minu arvates põhjendatud number, mille on andnud praeguseks need läbirääkimised, mis praegu kogu Eestis toimuvad ning väärtust loovad.
Jah, Raasikul on praegu kodanikke puudu. Olen rääkinud volikoguliikmetega, kõik me soovime tugevamat Raasiku valda. Naabritele kirjutati küll kirjad, kuid mina oleksin vallavanemana püüdnud käivitada reaalsed läbirääkimised väiksema ja efektiivsema komisjoniga, läinud näost näkku kohtuma ning arutanud tegelikke võimalusi. See oleks andnud ka teadmise, mida piiriäärsed elanikud tegelikult külade liitmisest arvavad. Seda oleks tulnud teha ka Rae ja Jõelähtme valla külades, nende seisukohti ei tea me praegu üldse. Tulemus sõltub läbirääkimiste pidamise oskusest.
Mina oleksin alustanud juba aasta alguses aktiivsemalt volikogu seisukoha selgitamist. Vähemalt on nüüd käima läinud ulatuslik kampaania, kuid palju aega on kaotsi läinud. Tulemus oleks parem, kui oleksime esimesel poolaastal toonud esile oma tugevaid külgi, töötanud Raasiku valla kaubamärgiga, mida aasta lõpus paremini müüa.
Siiski on mul hea meel, et riigikogu on andnud seadusliku võimaluse taotleda erisust, see annab võimaluse ja lootust. Usun sellesse, et Raasiku vald jääb iseseisvaks, meil tuleb teha selle nimel kõik. Meie vallas on rohkem head, kui välja paistab. Saadikutöö on mind kurssi viinud Harju teiste omavalitsute käekäiguga ning julgen öelda, et Raasiku vald on nende hulgas tubli, saab hästi hakkama.”
Järgmisel aastal on uued kohalikud valimised. 2019 on taas riigikogu valimised. Kas plaanite nendel valimistel osaleda?
„Jah, plaanin. Mul täitus sügisel 20 aastat kohalikus omavalitsuses töötamise algusest. Sellest on saanud minu kutsumus ja töö. Mulle meeldib töö inimestega ning soovin sellesse valdkonda jääda. Praegu mul ühtegi töölepingut pole, aeg annab selles osas selgust. Kavatsen pühenduda volikoguliikme tööle. Juhin Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni, olen Harju Tarbijate Ühistu nõukogu liige, ka nendes rollides saan nüüd aktiivsemalt kaasa lüüa.”
