Riigikogu liikmed lubatakse valla- ja linnavolikogudesse

1180

Eelmisel teisipäeval, 7. juunil riigikogus vastu võetud seadusemuudatus lubab pärast 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisi ka riigikogulastel kuuluda valla- ja linnavolikogudesse.

Riigikogu kinnitas niinimetatud kahe tooli seaduse pärast kolmandat lugemist 58 poolthäälega, vastu oli 29 ning 2 saadikut ei hääletanud. Poolt olid koalitsioonisaadikud, vastu opositsiooniparteid: Keskerakond, Vabaerakond, EKRE. Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus lubab pärast 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisi riigikogulastel taas olla valla- ja linnavolikogudes. Riigikogu liikmele volikogus olemise eest töötasu ei maksta, kuid talle võib hüvitada tööga seotud kulutused.
„Meid ei ole siin oma riigis liiga palju, et keelata ja piirata, vaid vastupidi, parima otsustuse saavutamiseks tuleb kompetentsi suurendada,“ ütles eelnõu arutelul Reformierakonna seisukohta tutvustanud Andre Sepp riigikogu kõnepuldist.
Ta kinnitas, et eelnõu algatus tulenes koalitsioonileppest ning kohalikku volikokku kuulumine aitab riigikogu liikmetel oma kodupiirkonna küsimuste lahendamisel vahetult osaleda. Veel ütles Andre Sepp, et reformierakond ei toeta piiranguid, mis pole hädavajalikud, ning soovib tugevdada kohalike omavalitsuste ja parlamendi sidet kohaliku elu küsimuste lahendamisel, tõsta ka poliitilist kultuuri, mille kohaselt tegutsetakse ja töötatakse väärikalt mõlemas esinduskogus: „Loodetavasti tulevad 2017. aasta kohalikud valimised selgemad ning nii­öelda peibutuspartlus sellisel kujul kaob – kõik valituks osutunud kandidaadid saavad ka reaalselt asuda oma valijaid esindama.“
Riigikogulased said kahel toolil istuda ka varem, kuid kevadel 2002. võeti vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, millega alates 2005. aasta oktoobrivalimistest keelati riigikogu liikmete samaaegne kuulumine valla- või linnavolikokku. 2005. aasta kevadel võttis parlament Res Publica, Reformierakonna ja Keskerakonna saadikute häältega vastu riigikogu töökorra seaduse muudatuse, millega taheti kahe tooli säte seadusest välja jätta. Seadus pidi jõustuma pärast valimisi, 17. oktoobril 2005, kuid president Arnold Rüütel jättis muudatuse välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse. Riigikogus rahuldas presidendi taotluse, kuna leidis, et demokraatia põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus vahetult enne valimisi tehakse valimisreeglistikus muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi. Kohtukolleegium märkis, et olulist muudatust kavandav seadus tuleb võtta vastu arvestusega, et see saaks jõustuda aegsasti enne valimisi.

Riigikogulased kommenteerivad
Andre Sepp on alates 1996. aastast kõigil kohalikel valimistel kandideerinud ja valitud Raasiku vallavolikokku. 1999-2011 olid tema volitused peatatud, kuna töötas Raasiku vallavanemana. Seejärel olid tema volitused vallavolikogus peatatud, sest ta valiti riigikokku. Kuna riigikogu eelmise koosseisu ajal oli Andre Sepp Andrus Ansipi asendusliige, osales ta vahepeal, kui Andrus Ansip oli riigikogus, vallavolikogu töös. Ka praegu on Andre Sepa volitused Raasiku vallavolikogus riigikogu töö tõttu peatatud.
Riigikogu liige ütles Sõnumitoojale, et väikeses riigis tuleb kogu kompetentsi maksimaalselt ära kasutada: „Parlamendiliikmete osalemine kohalike omavalitsuste volikogus on lubatud Euroopa 22s riigis, Soomes on isegi ministrid riigi esinduskogus.“
Tema meelest on ülepaisutatud hirmud, et nüüd kaob omavalitsustel iseotsustamisõigus või hakatakse omavalitsustele omade kaudu raha jagama: „Kohalikes volikogudes on kokku 2260 liiget. Riigikogus on 101 liiget, kellest ehk 60 valitakse valla- või linnavolikogusse – seda ei ole ju kuigi palju. Ka riigikogu liikmed on kusagilt piirkondadest pärit. Kui minu lapsed käivad koduvallas lasteaias ja koolis, ma ise osalen siinses kultuurielus ning kogun valimistel rohkem hääli, kui mõni teine, siis miks on minu osalemine vallavolikogu töös automaatselt keelatud, kui olen riigikogus? Minu meelest oli loogiline see õigus taastada. See on võimalus, mitte kohustus.“
Riigikogu vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Artur Talvik Tapurlast pole Kuusalu vallavolikokku kandideerinud, kuid on osalenud volikogu eelmise koosseisu ajal komisjoni töös. Ta ütles, et Vabaerakonna arvates on täiesti arusaamatu, miks peaks riigikogu liige olema ka valla- või linnavolikogus: „Kui tahad olla kohalike asjadega kursis, saab osaleda volikogu komisjonis või teostada end mõnes vabaühenduses.“
Tema sõnul on Eesti probleem selles, et võim on koondunud liiga väikese grupi kätte ning kahe tooli seadusega koondatakse seda veel rohkem.
„Nagunii üritatakse Toompealt kohalikku elu määrata – vallavanemate sundparteistamine on juba vana teema ning projektirahasid antakse sinna, kus vallajuht kuulub niiöelda õigesse parteisse. Meie oleme kategooriliselt sellise mõttelaadi vastu ja leiame, et kohalikel omavalitsustel peab olema autonoomia.“
Artur Talvik lisas: „Haldusreformiga väheneb tuhatkond valla- ja linnavolikogu liikme kohta. Kui riigikogu liikmed lähevad volikogudesse, ahendatakse kohaliku aktiivse inimese pääsu volikokku veelgi.“
Ta tõdes ka, et kahe tooli seadusega tehti peibutuspartlus ametlikuks – häältekorjajatest riigikogulased võivad nüüd ka reaalselt olla kohalikes volikogudes.
„Samas on see absurd, mina küll ei jõua riigikogutöö kõrvalt eriti midagi muud teha. Need, kes olid volikogudes siis, kui seadus varem sama asja lubas, räägivad, Tallinnast tulid riigikogu mehed neile õpetama, kuidas elama peab. Kardan, nüüd võib juhtuda sama.“
2013. aasta kohalike valimiste järel Anija vallavolikokku valitud Tanel Talve peatas oma volitused 2015. aastal, kui pääses Sotsiaaldemokraatliku erakonna kandidaadina riigikokku. Ta hääletas riigikogulaste valla- ja linnavolikokku lubamise poolt.
„Tunnistan, et see on mõneti kahe otsaga asi. Samas mõtlen nii, et kui inimene läheb valima, siis teab, kelle poolt hääletab, me ei peaks dikteerima, keda tohib valida, keda mitte. Ka riigikogu liikmed on kusagilt pärit, mitte taevast kukkunud. Arvan, et nende sidemed kohalike omavalitsustega on ja jäävad, olgu seadus üht- või teistpidi,“ sõnas ta.
Tanel Talve on praegu Anija volikogu sotsiaal- ja kogukonnakomisjoni liige, kuid pole komisjoni koosolekutele eriti jõudnud: „Seetõttu ei kavatse ma riigikogu liikmena volikokku kandideerida. Valla-asjadega tegelen nagunii edasi, selleks ei pea ilmtingimata olema volikogus. Olen Anija Ühenduses, ka lairiba interneti töögrupis. Kuid see ei tähenda, et mõni riigikogu liige, kellel on rohkem aega, ei võiks kohaliku volikogu töös osaleda.“