Kehra koguduse majas 3. mail toimunud kohtumisel riigikogu liikmete Toomas Vitsuti, Erki Savisaare, Toomas Väinaste ja Helmut Hallemaaga osalesid paarkümmend Anija valla elanikku.
Erki Savisaar rääkis kiirest internetist ning andis lootust, et järgmise viie aastaga jõuab valguskaabel igasse kodusse. Ta nimetas, et Anija vald on Tallinna ja Pärnu linna kõrval kolmas omavalitsus, kes on kiire interneti teemaga väga aktiivselt tegelenud.
„Teist on olnud väga palju abi ning loodan, et olete ka võrgustamise graafikus esimeste hulgas,“ sõnas ta.
Eesti Energia investeerib lairibasse 200 miljonit eurot, riik 20 miljonit, liitumistasu on maksimaalselt 200 eurot: „Sellega peaks saama kogu Eesti kaetud, omavalitsustele täiendavaid kohustusi ei tule.“
Praegu viib Eesti Energia kolmes eri asustustihedusega piirkonnas läbi pilootprojekt. Kui need lõppenud, peaks tuleval aastal algama kaablite vedamine: „Eesti Energia plaan on, et kui see käima läheb, ei anna nad enam ühtegi uut elektriliitumist ilma andmesideühenduseta.“
Vallavolikogu liige Jaanus Kalev märkis, et lairiba on oluline, aga kui pole teid, pole kiirest internetist kasu. Ka vallavanem Arvi Karotam lausus, et riigi varasemas mahus toetus kohalikele omavalitsustele tuleb taastada, ilma selleta ei suuda riik täita loosungit „Toome inimesed maale tagasi.“.
Kehralane Hannes Pikkel tõstatas probleemi, et Kehras on ettevõtluse ja elamuehituse arendamiseks väga vähe maad, kuna enamik maid on riigi omad. Ka Arvi Karotam oli seda meelt, et riik peaks maade munitsipaalomandisse andmist oluliselt lihtsustama.
Toomas Vitsut, kes on märtsist Keskerakonna Harju piirkonn juht, tõdes, et reformimata maa munitsipaalomandisse taotlemise teema on neil rahvakohtumistel ka mitu korda varem tõstatatud.
Volikogu liige Inga Leoke-Bosenko rääkis, et osa 25 aastat tagasi sõjapõgenikuna Abhaasiast Eestisse tulnuid ei ole siiani saanud kodakondsust, kuigi on eestlased. Veel suurem on probleem, et nende tööaastaid võõrsil ei arvestata Eestis, saavad 176eurost rahvapensioni.
Riigikogulased tõdesid, et Eestis on 80 000 halli passiga inimest, nende kodakondsuse-teema vajab lahendust.
Toomas Vitsut leidis, et kõigi 80 000 kodakondsuseta inimese probleemi korraga lahendamise asemel tuleks hakata seda lahendama jupiti: „Kas või see kaasus, mis siin välja tõite.“