
Anija vallavolikogu esimees JAANUS KALEV ja vallavanem ARVI KAROTAM võõrustasid Anija mõisas riigihalduse ministrit.
Teisipäeval, 21. veebruaril umbes tund aega kestnud kohtumisel lõunalauas tutvustasid vallajuhid Mihhail Korbile Anija valla arenguplaane ning sellega seotud probleeme, kõneldi ka haldusreformist.
Anija valda külastas Mihhail Korb enda initsiatiivil. Anija mõisas ei olnud ta esimest korda, käis seal paar aastat tagasi vaatamas „Tokerjate“ etendust. Minister ütles, et kohalike omavalitsustega tutvumine on tema tööülesanne ning kõigis ülejäänud maakondades on ta jõudnud juba varem käia, Harjumaale tuli viimasena. Samal päeval enne Anijale sõitmist oli ta Paldiski linnas ja Rae vallas.
„Paldiskis oli juttu peamiselt haldusreformist, mujal rohkem piirkonna spetsiifilistest probleemidest,“ lausus minister.
Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ja vallavanem Arvi Karotam rääkisid talle plaanist teha euroraha toel korda Anija mõis, et avada seal mõisaajastu keskus.
„Kõnelesime ka investeeringutest Tallinna kuldsest ringist kaugemale. Minister tõi välja, et elamuehitus on väljaspool suurlinnu praktiliselt seisnud – tehakse vaid eramaju, kortermaju mitte, see pole kinnisvaraarendajaile atraktiivne. Kuid paljud noored pered ei saa laenu võtta, kuna puudub sissemaksusumma ning nende jaoks on esialgu ainus lahendus üürikorter. Mihhail Korbilt kuulsime, et riigil on plaan panna üürikorterite ehitamisele õlg alla, ka omavalitsus võiks osaleda. See oleks meie valla arengu jaoks väga positiivne,“ ütles Arvi Karotam.
Kohtumisel ministriga räägiti veel, et riigilt maade munitsipaalomandisse saamise protsess on liiga pikk ning pärsib elamuarendust ja ettevõtluse teket: „Riigi omanduses olevad maatükid tulekski anda munitsipaalomandisse. Meie kohapeal teame, mida nendega teha – kas planeerida elamuid, tööstus- või ärialasid. See võimaldaks valda palju kiiremini arendada.“
Ka Mihhail Korb nõustus, et maa munitsipaliseerimise kiirendamine annaks omavalitsustele juurde arenguvõimalusi.
Harjumaal jäi haldusreform tegemata?
Jaanus Kalev ja Arvi Karotam tegid ministrile ülevaate, kuidas kulgesid Aegviidu vallaga ühinemise ettevalmistused ning kuidas jõuti ühinemislepinguni.
„Tundub, et siin laabus kõik väga hästi,“ kommenteeris Mihhail Korb Sõnumitoojale.
Ta lisas, et arutati ka, millised võiksid olla Harjumaal omavalitsuste järgmised ühinemised: „Väljendasin oma mõtet kolme ühinemise osas, mis annaksid piirkonnale arengutõuke: Jõelähtme vald võiks ühineda Maardu linnaga, Kiili Saku vallaga ning Raasiku kas Rae või Anija vallaga. Siinsed vallajuhid leidsid, et Raasikuga ühinemist võiks tulevikus kaaluda, kuid on selge, et see pole praeguse valimisperioodi teema.“
Ministri arvates ei saa võrrelda Harjumaa omavalitsusi näiteks Võrumaa valdadega, kus 5000 elanikku võib tähendada 1000 ruutkilomeetri suurust valda. Harjumaa valdades võiks tema meelest olla tunduvalt rohkem kui 5000 elanikku ning Harjus jäi haldusterritoriaalne reform Mihhail Korbi hinnangul praegu suures osas tegemata. Väiksemate omavalitsuste kampaaniat saada eelmise aasta lõpuks täis 5000 elanikku, kommenteeris ta: „Mina nimetaks seda asendustegevuseks, sest nad ei tegelenud mitte ühinemisega, vaid oma valla kunstlikult suureks ajamisega. Ma ei ütle, et see on kriitika, see on nende oma eelistuskäitumine, kuid haldusreformi mõte on midagi muud.“
Loksa linna ja Kuusalu valla võimaliku sundliitmise kohta märkis minister, et pall on praegu vallajuhtide käes – nemad peavad esitama 15. maiks oma seisukoha ning seejärel valitsus otsustab. Ta ütles, et valitsusel on õigus teha erandeid, kuid ei soovinud ennustada, kas Loksa-Kuusalu puhul võiks see tulla kõne alla. Mihhail Korb soovitas omavalitsustel igal juhul vastavalt valitsuse ettepanekule pidada läbirääkimisi.
Kas võib juhtuda, et mõni omavalitsus annab sundliitmise kohtusse ja sügisel ühinemisi ei toimu? Riigihalduse minister vastas: „Minu hinnangul toimuvad.“