Kehras ja Kuusalus oodatakse eramaju kanalisatsiooniga liituma, Arukülas ja Raasikul analüüsitakse kanalisatsiooni vajadust.
Anija valla Velko AV juht kirjutas ajalehes, et mõnel pool Eestis on näha auravaid kraave ja ka veekogude ääred ei külmu talvel kinni, kuna kanalisatsioonivesi jookseb vette. Sõnumitooja uuris, milline on olukord meie piirkonna suuremate asulate eramurajoonides.
Anija vallas uus süsteem
Anija vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak rääkis, kuidas paar aastat tagasi saatis Kehra linna Põrgupõhja elanik kaebuse, et ühes majapidamises lastakse solki kraavi. Käidi koos väärteomenetlejaga kohapeal, kuid ei avastatud midagi, kraavis oli tavaline puhas vesi.
Velko AV tootmisjuht Ando Voosel meenutas, et ajal, kui ettevõttel oli fekaaliauto ja elanikele pakuti purgimisteenust, telliti seda harvem, kui reaalselt oli vaja. Seetõttu kahtlustati – kas ei ole reovee kogumismahutid piisavalt lekkekindlad, reovesi lastakse läbi septiku või otse kraavidesse.
Neli aastat tagasi hakkas tööle ÜVK projekti käigus valminud Kehra uus reoveepuhasti. Seda käisid vaatamas toonane keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja KIKi töötajad. Nende soovitus oli, et ühtse kanalisatsiooniga peaksid liituma kõik Kehra linnas ning Lehtmetsa ja Ülejõe külas asuvad ettevõtted ja majapidamised, et puhasti oleks võimalikult efektiivne ja loodus kaitstud.
Ando Voosel tõdes, et paarsada majapidamist pole seni liitunud: „Paljud ei tunne veel, et see oleks vajalik. Kellel oli oma kaevuvesi kehv, liitus nii veevärgi kui kanalisatsiooniga. Kellel korralik kaev ja kvaliteetne vesi, ei tunne survet kanalisatsiooniga liituda.“
Vastavalt Anija valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale on võimalik ka ise oma majapidamise reovett koguda ja lasta ära viia. Alates järgmisest aastast tuleb neil eramajapidamistel, kes pole ühiskanalisatsiooniga liitunud, taotleda reovee kohtkäitluse luba.
„Taotleja peab suutma tõestada, et mahuti on lekkekindel. Oma mahuti korral peab inimene teadma veetarbimist ning säilitama mahuti tühjendamist tõendavad dokumendid vähemalt kaks aastat,“ rääkis Evelin Kolbak.
Kuusalus liitumata 40 maja
Kuusalu alevikus oli enamik eramajadest ÜVK projekti valmimiseni trassiveeta ja kõik eramajad kanalisatsioonita. Kasutati kogumismahuteid, oli kuivkäimlatega kodusid. Kuusalu elanikud on rääkinud, et aegajalt tunti öösiti haisu ja vanemad inimesed tõdesid, et naaber pumpab kempsu tühjaks.
Kui sedasi pumbatakse loodusesse, on tegu keskkonna reostamisega, ütles Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Mailis Virve. Ta kinnitas, et temani ei ole sellisest tegevusest infot jõudnud, ka keskkonnainspektsiooni pole teatatud.
OÜ Kuusalu Soojus juht Kalle Küngas lausus, et niisugustel juttudel võis ka alust olla: „Minuni jõuavad andmed purgimisteenusest Kuusalu alevikus, seal on aadressid, kustkohast koorem toodi. Leidub majapidamisi, kust ei ole teenust tellitud pikka aega. Isegi, kui tuppa tuuakse vett ämbriga, peab mingi aja jooksul tekkima vajadus tühjendada kempsu. On küll võimalus, et purgimisauto tellitakse kusagilt kaugelt. Samas ei saa kindlalt väita, kas reovett pumbatakse loodusesse või imbub maasse. Meil ei ole õigust minna eravaldustesse kontrollima, valla ametnikul on.“
Möödunud aastal valmis Kuusalu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem. Eramajadest oli potentsiaalseid liitujaid 205. Kuni tänavu mai lõpuni oli võimalus liituda tasuta. Kalle Küngase sõnul on ÜVK-süsteemiga jäänud praegu täielikult liitumata 40 majapidamist.
Raasikul vaja määrata töömahud
OÜ Raven tegevjuht Tiit Reeder ütles, et Raasiku valla ÜVK-süsteemi planeerimine on pooleli. Raasiku vallavolikogu istungil rääkis ÜVK-projektist konsultant Valdo Liiv OÜst VKM Konsult. Ta palus volikogul otsustada, mis mahus töid teha – kas 1. etapis rajada Raasikule ja Arukülla vaid hädavajalikud torustikud, et saaks langetada otsuseid teiste piirkondade kohta, või teha korraga kogu praeguseks projekteeritud torustiku maht Arukülas ja Raasikul. Kui volikogu on otsuse langetanud, saab konsultant ÜVK arengukava edasi teha.
