REN­NA REI­SI: „Nii väi­ke­se­le ko­ha­le na­gu Ala­ve­re on kool kin­gi­tus.“

357
Ala­ve­re põ­hi­koo­li di­rek­tor REN­NA REI­SI hoiab käes koo­li 175. sün­ni­päe­vaks väl­ja an­tud raa­ma­tut „Ala­ve­re kool. Uue ma­ja 30 len­du“.

Di­rek­tor REN­NA REI­SI, Ala­ve­re koo­lil on tra­dit­sioon igal juu­be­lil oma vi­list­las­te­le mi­da­gi kin­ki­da. Mis kin­gi­tu­se te­gi­te nüüd, koo­li 175. sün­ni­päe­val?
„Koo­li sün­ni­päe­vaks koos­ta­si­me raa­ma­tu „Ala­ve­re kool. Uue ma­ja 30 len­du“. Viis aas­tat ta­ga­si il­mus juu­be­liks õpe­ta­ja Mai­mu Las­si koos­ta­tud koo­li aja­loo­li­ne üle­vaa­de, tä­na­vus­se raa­ma­tus­se koon­das ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja Kris­tii­na Lu­haäär prae­gu­se koo­li­ma­ja vi­list­las­te mä­les­tu­sed, li­saks kõi­gi len­du­de fo­tod ja lõ­pe­ta­ja­te ni­med. Mee­nu­tus­test sai­me kin­ni­tust, et koo­lia­jast jää­vad kõi­ge pa­re­mi­ni meel­de klas­si­vä­li­sed üri­tu­sed ja nal­ja­kad juh­tu­mid. Sel­gus ka, et ta­gant­jä­re­le hin­da­vad õpi­la­sed vä­ga ran­geid ja nõud­lik­ke õpe­ta­jaid, ke­da koo­lia­jal pel­ga­sid.“

Viis aas­tat ta­ga­si üt­le­si­te koo­li juu­be­lil, et Ala­ve­re koo­li väl­ja­kut­se on ol­la kon­ser­va­tiiv­ne, sa­mas kaa­saeg­ne. Kui­das on prae­gu?
„Sa­mad soo­vid on meil jät­ku­valt – ol­la heas mõt­tes kon­ser­va­tiiv­ne, kuid vaiel­da­ma­tult kaa­saeg­ne. Su­vel üt­le­sin õpe­ta­ja­te­le pre­si­dent Too­mas Hend­rik Il­vest pa­raf­ra­see­ri­des, et see tee, mis tõi meid siia, eda­si ei vii. Elu muu­tub tä­na­päe­val kii­res­ti ja õpe­ta­ja­te­na pea­me ar­ves­ta­ma sel­le­ga, mis meid ümb­rit­seb. Koo­li­kul­tuur on en­di­selt tu­gev, sest see on tu­ge­va­tel alus­tel – õpe­ta­jas­kond on vä­ga kul­tuur­ne rah­vas – kuid pea­me muut­ma õpe­ta­mist. In­fop­rü­gi, mil­les lap­sed vii­bi­vad, on mee­le­tult pal­ju. Kool ei ole enam kau­gelt­ki ai­nus in­fo­ka­nal ja las­tel on ras­ke olu­list eba­olu­li­sest eris­ta­da. Õp­pi­mi­ne on nen­de jaoks ko­ha­ti na­gu tun­nel, mis tu­leb lä­bi­da, kuid nad ei mõis­ta, mi­da sel­lest tee­kon­nast kaa­sa võt­ta. Se­da pea­me meie õpe­ta­ma. Sel­leks on­gi va­ja ha­ka­ta roh­kem rää­ki­ma õpe­ta­mi­sest. Kind­las­ti peaks ole­ma roh­kem õpe­ta­jalt õpe­ta­ja­le õp­pi­mist, tu­leks kü­las­ta­da üks­tei­se tun­de. Meie sel­le­ga sü­gi­sel alus­ta­si­me, kuid ta­haks jät­ka­ta. Sel­li­ne õp­pi­mi­ne võib ol­la ka­su­li­kum kui mõ­ni täiend­koo­li­tus-kur­sus. Kuid õpe­ta­jad pea­vad li­saks vä­ga pal­ju uu­ri­ma. On vä­ga häid uu­rin­guid sel­le koh­ta, mil­li­sed mee­to­did töö­ta­vad tä­na­päe­va last õpe­ta­des pa­re­mi­ni.

Mi­nu suur soov on, et õpe­ta­jad vai­mus­tuk­sid ai­nest, mi­da nad õpe­ta­vad, ja näi­tak­sid oma vai­mus­tust ka õpi­las­te­le. Sel­lel on suur mõ­ju. Lu­ge­sin õpe­ta­ja Mai­mu Las­si raa­ma­tust meie koo­li vi­list­la­se mee­nu­tust, et õpe­ta­ja Ralf Maa­si­ka­mäe loo­dus­ret­ked, ja -vaat­lu­sed ku­jun­da­sid te­ma eda­si­se elu, sest õpe­ta­ja vai­mus­tus loo­du­sest kan­dus las­te­le. Mul on hea meel, et meie koo­lis on ka prae­gu õpe­ta­jaid, kes vai­mus­tu­vad oma ai­nest.“

Kui pal­ju on Ala­ve­re koo­lis õpe­ta­jaid?
„Kolm­teist, mõ­ni neist vä­he­se koor­mu­se­ga, töö­ta­vad ka mu­jal. See on pa­ra­ta­ma­tu, et meil ei ole täis­koor­must an­da – las­te arv on väi­ke, pa­ral­leel­klas­se ei ole. Kuid meil on üs­na pü­siv kaa­der, mõ­ned õpe­ta­jad töö­ta­sid ju­ba eel­mi­ses koo­li­ma­jas Soo-ot­sal, ehk siis on Ala­ve­re koo­lis õpe­ta­nud üle 30 aas­ta – Hel­le Huul, Tiia Lii­vak, Ann Järv­soo.“

Kui kaua Te ole­te Ala­ve­re koo­lis töö­ta­nud?
„Tu­lin õpe­ta­jaks 1988, kui prae­gu­ne koo­li­ma­ja ava­ti. Di­rek­tor olen 1996. aas­tast. Mind on hoid­nud siin need ini­me­sed, kel­le­ga olen koos töö­ta­nud, aga ka vä­ga mõist­li­kud ela­ni­kud. Usun, et lap­se­va­ne­ma­te usal­du­se­määr koo­li suh­tes on kõr­ge.“

Sel aas­tal tu­li 1. klas­si ai­nult kolm õpi­last. Kas see di­rek­to­rit mu­re­li­kuks ei tee?
„Esi­me­ne klass on meil sel õp­peaas­tal tões­ti vä­ga väi­ke, nii et esi­me­ne ja tei­ne õpi­vad liit­klas­si­na. Ühelt poolt võ­tan se­da kui pa­ra­ta­ma­tust, sest siin piir­kon­nas ei ole ela­mua­ren­dust. Aga rõõ­mus­tab, et tu­le­val aas­tal on esi­me­ne klass taas meie jaoks ta­va­suu­ru­ses, koo­li on tu­le­mas 9 last.“

Kui Ala­ve­re koolimaja 31 aas­tat ta­ga­si ava­ti, oli õpi­la­si 117. Kui pal­ju on prae­gu?
„Tipp­het­kel on koo­lis ol­nud ise­gi 168 õpi­last, prae­gu on 74. Õpi­las­te arv, mi­da pea­me siin piir­kon­nas ta­va­pä­ra­seks, on 85. Suu­res­ti käi­vad meie koo­lis en­dis­te õpi­las­te lap­sed. Elu­pai­ga­na on Ala­ve­re hin­na­tud. Siin on ra­hu­lik, ta­jun, et ko­gu­kon­nas ar­ves­ta­tak­se üks­tei­se­ga, ka koo­li­ga ar­ves­ta­tak­se. Ka Ani­ja val­la­va­lit­sus ar­ves­tab meie­ga, toe­tab. Olin tõe­li­selt ül­la­tu­nud, kui kuul­sin, et ha­ka­tak­se ka­van­da­ma ko­gu koo­li­ma­ja re­no­vee­ri­mist. See oli val­la­va­lit­su­se init­sia­tiiv. Puu­du­si on siin tões­ti vä­ga pal­ju – ma­ja ei pea soo­ja, va­he­ta­mist va­ja­vad elekt­ri­süs­tee­mid ja ven­ti­lat­sioon – see­tõt­tu lei­ti­gi, et mõt­te­kas on ko­gu hoo­ne re­no­vee­ri­da.“

Ka koo­li­ma­ja üld­mul­je tun­dub nii-öel­da vä­si­nud.
„Hak­kab­ki vä­si­ma. Kõik sa­ma pro­jek­ti jär­gi sa­mal ajal ehi­ta­tud koo­lid, mi­da po­le veel re­no­vee­ri­tud, on­gi vä­si­nud, sest nüüd on nen­de ehi­ta­mi­sest ju­ba 31 aas­tat. Näi­teks Oru kool, mi­da on re­mon­di­tud, on olu­li­selt kaa­saeg­sem. Meil on lii­ga pal­ju veel tu­me­da­te too­ni­de sün­gust. Mööb­li väl­ja­va­he­ta­mi­sest ük­si ei ai­ta.

Ku­na val­la­va­lit­su­sel on ülal pi­da­da kolm koo­li ja ne­li las­teae­da, ole­me oo­da­nud oma jär­ge. Hoo­ne­te oma­nik on vald ja mul­le tun­dub see kaa­saeg­se lä­he­ne­mi­se­na, et init­sia­tiiv re­no­vee­ri­mi­seks tu­li oma­ni­kult. Meie mui­du­gi and­si­me eel­ne­valt olu­kor­rast tea­da – kui­võrd külm meil on ja kui­võrd puu­du­lik ven­ti­lat­sioon. Loo­da­me, et re­no­vee­ri­mis­tööd al­ga­vad järg­mi­sel aas­tal.

Ala­ve­re koo­lis on iga päev ga­ran­tee­ri­tud 100 ka­su­saa­jat. Meie val­las re­no­vee­ri­tak­se-ra­has­ta­tak­se ju­ba ka ob­jek­te, kus neid nii pal­ju re­gu­laar­selt ei ole. See võrd­lus lu­bab mõis­ta, et ole­me se­da väärt. Ma ar­van, et kaa­saeg­ne kool on vä­ga täh­tis, et noo­red pe­red tu­lek­sid piir­kon­da ela­ma. Esi­me­se­na kü­si­vad nad, kas on las­teaia­koh­ti ning mis ta­se­me­ga ja kui tur­va­li­ne on kool. Ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi ning In­no­ve iga-aas­ta­sed ra­hu­lo­lu-uu­rin­gud kin­ni­ta­vad, et õpi­la­sed hin­da­vad Ala­ve­re koo­li tur­va­li­seks, hea õpi­kesk­kon­na­ga koo­liks.“

Aeg­vii­du rah­vas kar­tis en­ne val­da­de ühi­ne­mist kõi­ge roh­kem se­da, et nen­de kool kaob. Ala­ve­res ei ole koo­li pü­si­mi­ne vist ku­na­gi kõ­ne all ol­nud?
„On ik­ka. Mi­na ise olen taht­nud rää­ki­da kol­man­da koo­liast­me ehk 7.-9. klas­si ole­mas­o­lust. Ei ole siis­ki isee­ne­sest­mõis­te­tav, et nii väi­ke­ses ko­has on kool. See on Ala­ve­re­le vei­di ka kin­gi­tus ja pea­me sel­le­ga ar­ves­ta­ma. Väi­ke­se koo­li ülal­pi­da­mi­seks ku­lub pal­ju ra­ha, pea­le­gi on meil vä­ga hea trans­por­diü­hen­dus Keh­ra­ga, kus on suur kool.“

Kas see tä­hen­dab, et di­rek­to­ri mee­lest võiks Ala­ve­re kool ol­la 6klas­si­li­ne?
„Ei, mi­na ar­van, et se­ni, ku­ni Ala­ve­re põ­hi­koo­lis töö­tab nii­võrd tu­gev õpe­ta­jas­kond ja õpi­la­si on kes­kelt­lä­bi 85, võiks põ­hi­kool jät­ka­ta kol­meast­me­li­se­na. Ela­mua­ren­dus lii­gub vaik­selt Tal­lin­nast kau­ge­ma­le, tõe­näo­li­selt meie aeg al­les tu­leb. Kui­gi ei tea­gi, kas see on ala­ti hea. Mi­nu ko­du­kan­ti Vet­la kül­la on pä­ris met­sa sis­se ko­du ehi­ta­nud kaks noort pe­re­kon­da, kes ee­lis­ta­vad pri­vaat­sust. Eks võiks­ki Ala­ve­re jää­da väi­ke­seks ko­haks sel­list elu­kesk­kon­da ee­lis­ta­va­te­le ini­mes­te­le.“

Üks, mi­da tuuak­se suur­te koo­li­de ee­li­seks väi­kes­te ees, on see, et suu­res koo­lis ole­vat roh­kem või­ma­lu­si. Kui­das on Ala­ve­re koo­lis lood nen­de või­ma­lus­te­ga?
„Tä­nu rii­gi abi­le on meie koo­li las­te või­ma­lu­sed hu­via­la­de­ga te­ge­le­da vä­ga pal­ju kas­va­nud. Meil te­gut­se­vad rii­gi toel ten­ni­se, ker­ge­jõus­ti­ku, loo­dus- ja täp­pis­tea­dus­te, ke­raa­mi­ka­ring. Et­te­võt­lik­ku­se ring on osa õp­pe­tööst, li­saks pro­jek­ti­de kir­ju­ta­mi­se õp­pi­mi­se­le saab osa­le­da õpi­tu­ba­des väl­jas­pool koo­li.

Hu­vi­rin­gi­des osa­le­ja­te prot­sent on meil vä­ga kõr­ge. On mõ­ned lap­sed, kes ei osa­le neis, aren­gu­vest­lus­te käi­gus ta­ha­me väl­ja sel­gi­ta­da, mil­li­sed on nen­de ee­lis­tu­sed kas neil on ko­du­seid ho­bi­sid koos va­ne­ma­te­ga.“

Möö­du­nud nä­da­lal sai Ala­ve­re kool 175aas­ta­seks. Kui­das tä­na­vu koo­li juu­be­lit tä­his­ta­si­te?
„Ree­del käis 9. klass Ko­se sur­nuaias en­dis­te õpe­ta­ja­te Ralf ja Jaan Maa­si­ka­mäe hau­dade­le mä­les­tus­küün­laid pa­ne­mas. See on vä­ga ilus ja kas­va­tus­li­ku mõ­ju­ga tra­dit­sioon. Lau­päe­val süü­da­ti Soo-ot­sas va­na koo­li­ma­ja juu­res mä­les­tus­küün­lad, kus kõ­ne­les koo­li en­di­ne di­rek­tor Maie Vaik­la. Õh­tul oli koo­li saa­lis kont­sert-ak­tus, kus esi­ne­sid prae­gu­sed ja en­di­sed õpi­la­sed ning nen­de va­ne­mad. Pi­da­si­me mee­les en­di­seid koo­li­töö­ta­jaid ja va­ni­maid vi­list­la­si, toi­mus koo­li­tee­ma­li­ne võist­kond­lik e-vik­to­riin. Jä­rel­pi­du oli Ala­ve­re en­di­ses baa­ris.“