Reformivariandist „Tõmbekeskuste Eesti“

1493

vello
VELLO JÕGISOO, HOLi juhatuse esimees

Harjumaa Omavalitsuste Liit peab  vajalikuks  juba algatatud riigireformi ja  omavalitsusreformi üheaegset integreeritud  toimumist. Omavalitsustasand peab olema võimeline ja suuteline lahendama kõiki kohaliku elu seisukohast olulisi küsimusi. Elanike miinimumarv omavalitsuses ei ole meie nägemuses küll ümberkorralduste olulisim eesmärk ega võtmeküsimus, aga mööname siiski, et alla kriitilise arvu elanikega omavalitsuste säilitamine Eestis tingib kõikide ülejäänud vajalike ümberkorralduste ehitamise väga nõrgale vundamendile.

Regionaalministri esitatud omavalitsuskorralduse mudelite hulgast vastab meie ettekujutusele Eesti tulevastest omavalitsuskorraldustest eeskätt nn Tõmbekeskuste Eesti mudel.

Mida see siis tähendab? Omavalitsuse pakutavaid teenuseid korraldatakse ühtse loogika alusel ja inimestel tekib parem ligipääs lähimas tõmbekeskuses pakutavatele teenustele. Teenuste kvaliteet keskuses ja tagamaal ühtlustub ja teenuste valik kasvab. Tekivad terviklikult funktsioneerivad keskused ja seda ümbritseva tagamaaga omavalitsused, mis suudavad ka sisuliselt täita seniseid omavalitsustele pandud ülesandeid. Omavalitsussüsteem korrastub, tekivad võrreldava suuruse ja võimekusega üksused. Kohalikus volikogus ja kohalikel valimistel otsustatakse rohkem küsimusi, mis inimeste reaalset elukvaliteeti mõjutavad. Omavalitsus jätkab praeguste ülesannete täitmist, võib kaaluda osade riiklike ülesannete üleandmist. Maavalitsused jätkavad riikliku järelevalve teostajana ja maakondade tasakaalustatud arengu tagajana. Maakondlike omavalitsusliitude roll muutub,  liidud  moodustatakse suuremal territooriumil. Omavalitsuste finantsvõimekus suureneb oluliselt, tekib ka suutlikkus iseseisvalt ellu viia keskmise suurusega investeeringuid. Omavalitsus kattub kohaliku tasandi toimepiirkondadega ning suudab luua lahendusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Elanike arv omavalitsuses minimaalselt 5000 – 10 000 inimest.

Kindlasti ei saa omavalitsusreform hõlmata vaid piiride reformi, üle tuleb vaadata ka linnade-valdade ülesanded. Tugevamad ja suutlikumad üksused suudaksid täita ka laiemat ringi ülesandeid ja tagada iseseisvalt oma elanikele vajalikke teenuseid. See omakorda võimaldaks selgemalt määratleda omavalitsuste ülesanded ja nende rahastamise. Seega on vajalik samaaegselt  kohaliku omavalitsuse rahastamismudeli üle vaatamine.

Harjumaal tuleb tõmbekeskustena käsitleda praegu toimivaid keskusi. Samas ei ole meie hinnangul mingil tingimusel lahenduseks Tallinna edasine suurendamine. Meie hinnangul oleks Harjumaa puhul lahenduseks pealinnapiirkonna  tugevate omavalitsuste säilimine. Plaanitava reformi puhul peab jälgima ka asjaolu, et on teatud teenused, mida ei ole mõistlik korraldada ühe omavalitsuse ulatuses (näiteks ühistransport, regionaalne planeerimine, teatud sotsiaalteenused jms). Selliste teenuste korraldamiseks tuleks rakendada vastavad õiguslikud meetmed tõhusate koostöömudelite rakendamiseks  (näiteks  ühisasutused ja omavalitsusliidud). Kindlasti ei toeta me teenuste riigistamist. Sellise reformi läbisviimise tähtaeg ei saa kindlasti olla 2013 valimised, kuid miks mitte näiteks 2017.  aasta kohalike omavalitsuste valimisteks oluliselt korrastada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste süsteemi.

Eelmine artikkelKuusemäe külast leiti granaadid
Järgmine artikkelValklas valmis Eesti moodsaim robotlüpsilaut