
riigikogu
sotsiaalkomisjoni esimees
Mul oli hiljuti vestlus Viljandi apteekriga, kes võttis jutuks aasta alguses kehtima hakanud täiendava ravimihüvitise korra, mis on suureks abiks pidevalt ravimeid vajavatele patsientidele. Jaanuarist alates on nii, et kui inimene kulutab kalendriaastas soodusravimitele 100-300 eurot, katab haigekassa 100 eurost alates 50 protsenti nende maksumusest. Kui patsiendi enda kulutused ületavad 300 euro piiri, läheb hüvitamisele juba 90 protsenti. Kõik toimib automaatselt apteegis ravimite ostmisel.
Samas on puistatud kui käisest ideid haigekassa ja meie suhteliselt hästi toimiva meditsiinisüsteemi lõhkumiseks. Kuid erakindlustus, mis katab kergemad tervisemured, võib sobida rikastele, tervetele ja noortele, aga kindlasti ei passi kogu ühiskonnale. Ka välismaal ei maksa kindlustusseltsid mõistlike kindlustusmaksete korral kinni raskemaid ravijuhtumeid ega ülikalleid ravimeid. Nad ei võta suuri riske, sest tahavad ka kasumit teenida. Erakindlustust on jõukamatele inimestele võimalus osta endale täiendavat kindlustuskaitset.
Vaatamata mitmetele probleemidele, ka liialt pikkadele ravijärjekordadele ja murele, et rida eluliselt vajalikke ravimeid ei ole veel haigekassa soodusravimite nimekirjas, on meil põhjust oma solidaarsusel põhineva ravikindlustusega rahul olla. Eesti üks suuremaid väärtusi on just nimelt, et arstiabi on kättesaadav võimalikult suurele osale ühiskonnast. Riik kindlustab kvaliteetsete raviteenustega ka inimesed, kes kindlustusse ise veel või enam ei panusta ehk lapsed, mittetöötavad tööealised ja pensionärid. Solidaarne kindlustus on kahtlemata väikeriigile parim lahendus tervishoiu rahastamiseks. Vastasel juhul tekiks meil juurde arvukalt inimesi, kes haigestumise ja õnnetuse korral vajalikku abi ei saa.
Lammutamise asemel tuleb hoopis tänast süsteemi tõhusamaks muuta. Viimastel aastatel oleme viinud ellu otsuseid, mis puudutavad odavamaid retseptiravimeid, tasuta hambaravi laienemist, suunanud lisamiljoneid eriarstiabile, mis teinud arstiabi kättesaadavamaks. Oli ka aeg, sest inimeste omaosalus lähenes Eestis kriitilise tasemeni, olles jõudnud 2014. aastal üle 23 protsendi. Maailma Tervishoiuorganisatsioon on hoiatanud, et kui omaosalus on rohkem kui 25 protsenti, siis ohustab see väikese sissetulekuga inimeste tervist ja heaolu. Kõige suurema tüki omaosaluse koormast moodustavad aga hambaravi ja ravimid.
Kui 2017. aasta esimeses kvartalis oli täiendava ravimihüvitise saajaid 353, siis 2018. aastal oli samal ajal selliseid inimesi 14 000. Läinud aasta juulist toetab riik eakate, rasedate ja väikelastega kodus olevate emade hambaravi aastas 85 euroga. Lisaks taastus eelmisel suvel täiskasvanutele mõeldud hambaravihüvitis, mis 1. jaanuaril kerkis 30 eurolt 40 euroni. Mõnevõrra vaevaliselt startinud hüvituse maksmise uus kord on nüüdseks hoo sisse saanud. Järjest tuleb juurde hambaravikabinette, mis on haigekassaga lepingu sõlminud ja saab riigi toel oma hambaid ravida. Selliseid kohti on praegu 282. Proteesihüvitise saamise võimalus on 341 kohas. Kui 2017. aasta teisel poolaastal kasutas hambaravihüvitist 78 582 inimest kokku enam kui 3,5 miljoni euro ulatuses, siis tänavu on nelja esimese kuuga saanud hüvitisest osa ligi 92 000 inimest 4,3 miljoni euro eest. Seega on kasutajate arv tõusuteel. Neis numbrites ei kajastu lapsed, kelle hambaid ravitakse tasuta.