Ravi saa­mi­ne ei to­hi sõl­tu­da ra­ha­ko­ti pak­su­sest

Mul oli hil­ju­ti vest­lus Vil­jan­di ap­teek­ri­ga, kes võt­tis ju­tuks aas­ta al­gu­ses keh­ti­ma ha­ka­nud täien­da­va ra­vi­mi­hü­vi­ti­se kor­ra, mis on suu­reks abiks pi­de­valt ra­vi­meid va­ja­va­te­le pat­sien­ti­de­le. Jaa­nua­rist ala­tes on nii, et kui ini­me­ne ku­lu­tab ka­lend­riaas­tas soo­dus­ra­vi­mi­te­le 100-300 eu­rot, ka­tab hai­ge­kas­sa 100 eu­rost ala­tes 50 prot­sen­ti nen­de mak­su­mu­sest. Kui pat­sien­di en­da ku­lu­tu­sed üle­ta­vad 300 eu­ro pii­ri, lä­heb hü­vi­ta­mi­se­le ju­ba 90 prot­sen­ti. Kõik toi­mib au­to­maat­selt ap­tee­gis ra­vi­mi­te ost­mi­sel.

Sa­mas on puis­ta­tud kui käi­sest ideid hai­ge­kas­sa ja meie suh­te­li­selt häs­ti toi­mi­va me­dit­sii­ni­süs­tee­mi lõh­ku­mi­seks. Kuid era­kind­lus­tus, mis ka­tab ker­ge­mad ter­vi­se­mu­red, võib so­bi­da ri­kas­te­le, ter­ve­te­le ja noor­te­le, aga kind­las­ti ei pas­si ko­gu ühis­kon­na­le. Ka vä­lis­maal ei mak­sa kind­lus­tus­selt­sid mõist­li­ke kind­lus­tus­mak­se­te kor­ral kin­ni ras­ke­maid ra­vi­juh­tu­meid ega üli­kal­leid ra­vi­meid. Nad ei võ­ta suu­ri ris­ke, sest ta­ha­vad ka ka­su­mit tee­ni­da. Era­kind­lus­tust on jõu­ka­ma­te­le ini­mes­te­le või­ma­lus os­ta en­da­le täien­da­vat kind­lus­tus­kait­set.

Vaa­ta­ma­ta mit­me­te­le prob­lee­mi­de­le, ka liialt pik­ka­de­le ra­vi­jär­je­kor­da­de­le ja mu­re­le, et ri­da elu­li­selt va­ja­lik­ke ra­vi­meid ei ole veel hai­ge­kas­sa soo­dus­ra­vi­mi­te ni­me­kir­jas, on meil põh­just oma so­li­daar­su­sel põ­hi­ne­va ra­vi­kind­lus­tu­se­ga ra­hul ol­la. Ees­ti üks suu­re­maid väär­tu­si on just ni­melt, et ars­tia­bi on kät­te­saa­dav või­ma­li­kult suu­re­le osa­le ühis­kon­nast. Riik kind­lus­tab kva­li­teet­se­te ra­vi­tee­nus­te­ga ka ini­me­sed, kes kind­lus­tus­se ise veel või enam ei pa­nus­ta ehk lap­sed, mit­te­töö­ta­vad tööea­li­sed ja pen­sio­nä­rid. So­li­daar­ne kind­lus­tus on kaht­le­ma­ta väi­ke­rii­gi­le pa­rim la­hen­dus ter­vis­hoiu ra­has­ta­mi­seks. Vas­ta­sel ju­hul te­kiks meil juur­de ar­vu­kalt ini­me­si, kes hai­ges­tu­mi­se ja õn­ne­tu­se kor­ral va­ja­lik­ku abi ei saa.

Lam­mu­ta­mi­se ase­mel tu­leb hoo­pis tä­nast süs­tee­mi tõ­hu­sa­maks muu­ta. Vii­mas­tel aas­ta­tel ole­me vii­nud el­lu ot­su­seid, mis puu­du­ta­vad oda­va­maid ret­sep­ti­ra­vi­meid, ta­su­ta ham­ba­ra­vi laie­ne­mist, suu­na­nud li­sa­mil­jo­neid eri­ars­tia­bi­le, mis tei­nud ars­tia­bi kät­te­saa­da­va­maks. Oli ka aeg, sest ini­mes­te omao­sa­lus lä­he­nes Ees­tis krii­ti­li­se ta­se­me­ni, ol­les jõud­nud 2014. aas­tal üle 23 prot­sen­di. Maail­ma Ter­vis­hoiuor­ga­ni­sat­sioon on hoia­ta­nud, et kui omao­sa­lus on roh­kem kui 25 prot­sen­ti, siis ohus­tab see väi­ke­se sis­se­tu­le­ku­ga ini­mes­te ter­vist ja heao­lu. Kõi­ge suu­re­ma tü­ki omao­sa­lu­se koor­mast moo­dus­ta­vad aga ham­ba­ra­vi ja ra­vi­mid.

Kui 2017. aas­ta esi­me­ses kvar­ta­lis oli täien­da­va ra­vi­mi­hü­vi­ti­se saa­jaid 353, siis 2018. aas­tal oli sa­mal ajal sel­li­seid ini­me­si 14 000. Läi­nud aas­ta juu­list toe­tab riik ea­ka­te, ra­se­da­te ja väi­ke­las­te­ga ko­dus ole­va­te ema­de ham­ba­ra­vi aas­tas 85 eu­ro­ga. Li­saks taas­tus eel­mi­sel su­vel täis­kas­va­nu­te­le mõel­dud ham­ba­ra­vi­hü­vi­tis, mis 1. jaa­nua­ril ker­kis 30 eu­rolt 40 eu­ro­ni. Mõ­ne­võr­ra vae­va­li­selt star­ti­nud hü­vi­tu­se maks­mi­se uus kord on nüüd­seks hoo sis­se saa­nud. Jär­jest tu­leb juur­de ham­ba­ra­vi­ka­bi­net­te, mis on hai­ge­kas­sa­ga le­pin­gu sõl­mi­nud ja saab rii­gi toel oma ham­baid ra­vi­da. Sel­li­seid koh­ti on prae­gu 282. Pro­tee­si­hü­vi­ti­se saa­mi­se või­ma­lus on 341 ko­has.  Kui 2017. aas­ta tei­sel poo­laas­tal ka­su­tas ham­ba­ra­vi­hü­vi­tist 78 582 ini­mest kok­ku enam kui 3,5 mil­jo­ni eu­ro ula­tu­ses, siis tä­na­vu on nel­ja esi­me­se kuu­ga saa­nud hü­vi­ti­sest osa li­gi 92 000 ini­mest 4,3 mil­jo­ni eu­ro eest. See­ga on ka­su­ta­ja­te arv tõu­su­teel. Neis numb­ri­tes ei ka­jas­tu lap­sed, kel­le ham­baid ra­vi­tak­se ta­su­ta.