Ränd­lin­nud või­vad mei­le­gi tuua lin­du­de gri­pi

HARLES KAUP
ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­tist

Eu­roo­pas le­vib mets- ja ko­du­lin­du­de hul­gas ra­vi­ma­tu hai­gus – lin­du­de gripp, mis võib sel aas­tal suu­re tõe­näo­su­se­ga jõu­da ka Ees­tis­se. Ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­tit peaks tea­vi­ta­ma sur­nud lin­du­dest, et või­ma­li­ku­le pu­han­gu­le õi­ge­aeg­selt jä­li­le jõu­da. Eu­roo­pas le­viv vii­ru­se­tü­vi H5N8 ini­mes­te­le oht­lik ei ole ja põh­jus­tab ai­nult lin­du­de hai­ges­tu­mist. Lin­du­de gri­pi Ees­tis­se jõud­mi­se oht suu­re­neb nüüd, kui ta­ga­si jõua­vad ränd­lin­nud, kes või­vad hai­gust le­vi­ta­da. Teo­ree­ti­li­selt on kõik lin­nu­lii­gid lin­nug­ri­pist ohus­ta­tud, teis­test vas­tu­võt­li­ku­mad on ko­du­lin­nud, vee­lin­nud ja rööv­lin­nud.
Tu­leks tea­vi­ta­da, kui leia­te vä­he­malt viis vee­lin­nu kor­just või kui on nä­ha eba­ta­va­li­ne vee­lin­du­de su­re­mi­ne um­bes sa­ja meet­ri ula­tu­ses me­re­ran­nast. Ame­tit tu­leks tea­vi­ta­da ka küm­ne või ena­ma lä­hes­tik­ku asu­va sur­nud mets­lin­nu värs­kest kor­ju­sest.
Lin­nug­ri­pi nak­ku­se kand­jad loo­du­ses on üld­ju­hul na­ka­tu­nud või nak­ku­se lä­bi põ­de­nud vee­lin­nud, kes või­vad na­ka­ta­da ko­du­lin­de oma roo­ja või hin­ga­mis­tee­de nõ­re­ga. Nak­ku­se al­li­kad või­vad ol­la ka sur­nud lin­du­de kor­ju­sed, ka su­led. Lin­du­de grip­pi jää­nud lin­de ei ra­vi­ta. Kui hai­gus jõuab far­mi, siis kõik seal ela­vad ko­du­lin­nud ve­te­ri­naar­jä­re­le­val­ve­amet­ni­ku kont­rol­li all hu­ka­tak­se, et tõ­kes­ta­da nak­ku­se eda­sist le­vi­kut. Ka sööt, söö­da­nõud, jäät­med ja muu ma­ter­jal, mis võib ol­la vii­ru­se­ga saas­tu­nud, töö­del­dak­se või hä­vi­ta­tak­se ve­te­ri­naar­jä­re­le­val­ve amet­ni­ku ju­his­te ko­ha­selt.
Et­te­vaa­tu­sa­bi­nõu­na tu­leks ko­du­lin­de hoi­da su­le­tud hoo­ne­tes. Kui lin­de pee­tak­se väl­jas, tu­leb vä­lis­ta­da nen­de mis­ta­hes kon­takt mets­lin­du­de­ga. So­biks aia­ga pii­ra­tud ja võr­gu­ga kae­tud ala, lin­du­de sööt­mis- ja joot­mis­koht peab kind­las­ti asu­ma ka­tu­se all. Ko­dus pee­ta­vad ha­ned ja par­did pea­vad ole­ma teis­test ko­du­lin­du­dest eral­da­tud. Iga far­mio­ma­nik saab oma lin­de kaits­ta ka, kui pii­rab ka kõr­va­lis­te isi­ku­te pää­su lind­las­se. Vä­ga olu­li­ne on kor­ra­pä­ra­selt te­ha lind­la­tes nä­ri­lis­te ja pu­tu­ka­te tõr­jet. Lin­nu­kas­va­ta­ja peab ole­ma kin­del, et kõik, mis lind­las­se sis­se viiak­se, ol­gu sööt, al­la­pa­nu või muu ma­ter­jal, po­leks hai­gus­te­ki­ta­ja­ga kok­ku puu­tu­nud. Lind­las­se si­se­ne­des peaks kind­las­ti ole­ma või­ma­lus de­sin­fit­see­ri­da ja­la­nõud (de­so­matt). Seal ka­su­ta­ta­vaid ja­la­nõu­sid ja üle­rii­deid ei to­hiks ka­su­ta­da ja kan­da mu­jal.
Ko­du­lin­du­del esi­ne­vad lin­du­de gri­pi klii­ni­li­sed tun­nu­sed va­riee­ru­vad sõl­tu­valt lin­nu­lii­gist ja va­nu­sest. Ka­na­del esi­ne­vat lin­du­de grip­pi ise­loo­mus­ta­vad loi­dus, isu vä­he­ne­mi­ne, mu­na­too­dan­gu järsk lan­gus, kõ­hu­lah­ti­sus, hin­ga­mis­ras­ku­sed, eri­ti­sed sil­ma­dest, när­vi­nä­hud ning pea­piir­kon­na, pea­mi­selt har­ja ja lo­ku­ti­te tur­se ja si­na­kus.
Ko­du­lin­du­de suu­re­ne­nud su­re­mu­sest, roh­kem kui viiest sur­nud vee­lin­nust või enam kui küm­nest sur­nud mets­lin­nust tea­vi­ta ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­tit in­fo­te­le­fo­nil 605 4750 või Har­ju­maa ve­te­ri­naar­kes­kust te­le­fo­nil 658 0420.