Pikavere lasteaia-algkooli direktor MAIU PLUMER ütleb, et 2015. aastal riikliku toetusega kooli vanaviisi enam pidada ei suuda.
Pikavere lasteaia-algkooli direktor Maiu Plumer tutvustas Raasiku vallavolikogu istungil kooli tegemisi ning tõdes, et numbrid teevad murelikuks: „2013. aastal piisas riiklikust haridustoetusest 113 õppetunni andmiseks nädalas. See tagas ligi 5,4 õpetajakohta. Tunnid toimusid nii liitklassides kui eraldi. Siiani saime maksta ka klassijuhatajatasu. Jaanuaris koondasime 0,75 õpetajakohta, augustis pean andma jälle koondamisteateid. Sügisest ei saa meil kogu kooli peale olla rohkem kui 80 tundi nädalas.“
Ta lisas, et lapsevanemad küsivad temalt, mis saab edasi.
Riigilt 10 000 eurot vähem
Direktor tõdes, et kuna riiklik pearahasüsteem on välja töötatud ega muutu, ootab ta vallalt tuge ja kindlust: „2015. aastal kahaneb toetus veelgi. Teeme küll liitklasse, kuid siis saame anda vaid 67 õppetundi, mis on alla riikliku normi.“
Riiklik pearaha eraldatakse vallale, lähtutakse sellest, kui palju on vallas õpilasi. Eelmisel aastal oli riiklik toetus Pikavere koolile 71 000 eurot, sel aastal 61 000. Varem jagas riik haridustoetust koolipõhiselt, nüüd on kogu haridustoetus antud valla jagada ja otsustada, kui palju koole ülal peetakse. Riik on ka kehtestanud, et õpetajate palk peab tõusma tänavu 12 protsenti.
Käesolevaks aastaks eraldas vallavalitsus Pikavere koolile täiendavalt Raasiku kooli eelarvest 8000 eurot ning Aruküla põhikooli eelarvest 3000.
Direktor ütleb, et selle abil saab kool 2014. aasta lõpuni hakkama: „Õpetajatele tuleb garanteerida miinimumpalk ning ka riiklik palgatõus.“
Koolis 33 õpilast
Maiu Plumer lausus, et kool on õpilaste arvu suurendamise nimel pingutanud, kuid piirkonnas pole rohkem lapsi: „1994. aastal oli koolis 105 õpilast, arv on pidevalt langenud. 2010 muutus kool 6klassiliseks, pärast seda on õpilaste arv olnud stabiilne. Pikavere-Mallavere külas on kokku 150 inimest. Sellel sügisel tuleb lasteaiast esimesse klassi 6-7 last. Lapsi käib kogu vallast.“
Pikavere koolis õpib 33 last, neist 17 on erivajadustega, mõnede õpilaste eest maksab riik kõrgemat pearaha. Samas ütleb riiklik nõustamiskomisjon, et neid lapsi peab eraldi juhendama, pakkuma neile eraldi õppekava, individuaalset lähenemist ning neid ei saa õpetada liitklassides.
Direktor lausus, et Pikaveres õpivad hariduslike erivajadustega (HEV) lapsed koos tavaõpilastega: „Hakkama saamiseks peame tegema liitklasse, seega kaob võimalus lapsele individuaalselt läheneda, mis peaks olema väikese kooli eelis.“
150 000 eurot projektitoetusi
Maiu Plumer on Pikavere kooli üle uhke: „Harjumaal on peale Pikavere nii väiksed veel Vihasoo kool Kuusalu vallas ning Harmi Kose vallas. On lapsi, kellele ei sobi suur kool. Igal aastal tuleb meile mõni selline õpilane, kes pole mujal hakkama saanud. Meil on ta rahul ja õnnelik.“
Ta kirjeldas, et Pikavere koolil on oma visioon: „Tahame pakkuda akent maailma. Meil on tehnoloogiaalane areng, enamiku õpetajate mõtteviis on kaasaegne. Koolis on ainulaadne robootikaring ning oma kogukonnast pärit noored õpetajad. Igas klassis on arvutid, projektorid.“
Direktor sõnas, et 4 aasta jooksul, mil on kooli juhtinud, on ta toonud Pikaverre 150 000 euro eest projektitoetusi: „Praegu käib Comeniuse projekt. Haridusministeeriumi toel osaleme mõisakoolide projektis, mille tegevus on suunatud kogukonnale laiemalt. Soovime, et meie koolist saaks kogukonna keskus.“
Erivajadustega õpilased ei sobi liitklassidesse
Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et Pikavere 6klassilises koolis on praegu 1,3 klassi jagu õpilasi: „Normi järgi peaks olema 144 last, et saada klassid täis. Kui vaadata sündide arvu, siis kuni 2019. aastani pole ka lootust, et olukord muutuks. Kooliminejaid on ikka 30 ja mõni üle.“
Ta lisas, et haridusministeeriumil on plaanis luua hariduslike erivajadustega õpilastega kool Tallinnasse: „Sel juhul väheneb ka HEV-õpilaste eest saadav pearaha. Lapsevanemate hulgas on kuulda nurinat nii HEV-õpilaste osakaalu kui ka liitklasside loomise üle. Pikavere lasteaias käiva 3 lapse vanemad ei soovi panna sel sügisel lapsi kooli, mis asub samas majas, ning eelistavad lapsed mujale viia.“
Vallavanem lausus, et Pikavere kooli toetamise kulu jääks vallaeelarvesse pikaks ajaks: „Säästlikum alternatiiv oleks viia lapsed näiteks Raasiku kooli. Seal on õpilasi 139, võiks olla üle 200.“
Munitsipaallastehoid on soodsam investeering
Vallavanem rääkis, et puudu on lasteaiakohti: „1. septembrist lubab seadus asendada lasteaiakoha lastehoiuga, tingimused on samad kui munitsipaallasteaias. Lapsevanema omaosalus ei tohi olla üle 20 protsendi valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, ülejäänu jääb omavalitsuse maksta. Kui meie 60 lasteaiakohata last hakkavad käima eralastehoius, on see liiga suur kulu.“
Selle kulu vähendamiseks pakkus ta Pikavere mõisahoonesse munitsipaallastehoiu rajamist: „See on soodsam investeering, lastehoidjatele pole nii suured nõuded kui õpetajatele. Kui volikogu otsustab jätta Pikavere kooli, peab leidma raha, et tagada konkurentsivõimeline haridus. Lisaks peab volikogu leidma võimaluse lastehoiu rahastamiseks eralastehoidudes. Lastehoiuteenus maksab rohkem kui munitsipaallastehoid.“
Vallavanem ütles, et sel aastal on kooli sulgemise otsusega hiljaks jäädud: „Otsusest peab ette teatama vähemalt 5 kuud enne õppeaasta algust, aprilli alguseks.“
Pikavere kooli teemat hakkavad arutama volikogu komisjonid, otsuse langetab volikogu.
