Istung, mille päevakorras on vaid haldusreformiga seotud teemad, tuleb teisipäeval, 27. septembril.
Ettepaneku kutsuda enne oktoobris toimuvat korralist istungit volikogu varem kokku, tegi Tiina Rühka. Ta arvas – kui 20. septembril selgub Rae volikogu vastus Raasiku ühinemisettepanekule, ei peaks järgmiste otsuste tegemisega ootama oktoobrini, vaid oma seisukohad ja järgmised sammud kiiremini paika panema.
„See on praegu üks meie prioriteete,“ sõnas ta.
Tiina Rühka pakkus, et volikogu istung võiks toimuda 23. või 26. septembril: „Olenevalt sellest, mis vastuse Rae vallalt saame, tuleb meil võib-olla pöörduda ka Anija või Jõelähtme valla poole ning siis me ei saa öelda, et tuleme kokku alles kuu aja pärast.“
Ta oletas, et nendeks kuupäevadeks on teada, kas ja kuidas on läinud läbirääkimised Anija valla Linnakse ning Jõelähtme valla piiriküladega, ning märkis, peale ametlike tegevuste võiksid toimuda inimlikud ja vahetud kontaktid ehk – volikogu liikmed võiksid teha äärekülades lobitööd.
Ka Aare Ets arvas, et volikogul võiks olla konkreetne tegevusplaan, kuidas haldusreformi valguses edasi tegutseda: „Kui kaua me kordame seda mantrat, et saame 5000 elanikku täis.“
Ta märkis, et maavanemaga, kes on haldusreformi Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni liige, on tulnud jutuks, Raasiku vald peaks näitama, et neil on tegevusplaan ja astutakse reaalseid samme: „Sellest on vähe, kui käime korra kuus koos juttu puhumas.“
Volikogu mõned liikmed ei pidanud eraldi istungi kokkukutsumist vajalikuks, kuna vallas on moodustatud haldusreformikomisjon, kuhu kuuluvad nagunii volikogu kõik liikmed. Tiina Rühka vastas, et volikogu otsustel on kõlapinda rohkem.
Istungil oli diskussioon selle üle, kes ja kui palju peaks ning on juba teinud lobitööd selle nimel, et Rae vald sooviks Raasikuga ühineda või Anija ja Jõelähtme valla piirikülad tahaksid minna üle Raasiku valla koosseisu.
Volikogu esimees Ants Kivimäe rääkis, et Kihmla-Salumäe rahvaga on kohtutud, nende vastus tuleb oktoobri alguses, lähiajal selgub, millal on Raasiku esindajatega valmis kohtuma Linnakse küla elanikud. Ta teadis, et Jõelähtme valla Sambu küla elanikud on vähemalt suusõnaliselt Raasikuga liitumise poolt, ka Aruaru rahvaga on plaanis kohtuda. Haljava küla suhtes ta suuri lootusi ei hellitanud.
Olev Sinijärv tegi ettepaneku kohtuda Anija valla kõigi piiriküladega koos, kaasata Parila, sama teha ka Sambu, Haljava ja Aruaru külaga Jõelähtme vallast. Nii oleks operatiivsem ja külad saaksid teha ühiselt arutades otsuseid, kas soovivad valda vahetada, leidis ta.
Tiina Rühka kordas oma ettepanekut kutsuda nendel teemadel kõnelemiseks kokku eraldi volikoguistung.
„Mis on selle arutelu eesmärk ja miks me arvame, et erineks sellest poolest tunnist, mis me oleme praegu rääkinud ainult emotsioonide pinnalt ning meil pole ühtegi ideed,“ küsis vallavanem Raivo Uukkivi.
Tiina Rühka: „Volikogu istungil saame arutada reaalseid plaane. Muidu jääb kõik jutu tasemele ning me ei tee protokolle. See on meie tuleviku ja ka ajaloo seisukohast oluline.“
Volikogu otsustas 7 poolthäälega teha haldusreformi teemal eraldi istungi teisipäeval, 27. septembril. Siis arutatakse edasist aja- ja tegevuskava seoses haldusreformiga, volituste andmist läbirääkimiste pidamiseks, naabervaldade külade elanike jaoks Raasiku valda tutvustava infolehe koostamist.
Rae annab Raasikule „korvi“?
Rae vallavolikogu 20. septembri istungi päevakorras on eelnõu keelduda Raasiku vallavolikogu ettepanekust alustada ühinemisläbirääkimisi. Otsuse eelnõule on lisatud mitme lehekülje pikkune seletuskiri, kus on põhjendus, et Raasiku valla eelarvestrateegias 2019-2020 kavandatud investeeringute maht 500 000 eurot oleks võimalik ainult Rae valla täiendavate laenude arvelt, kuid selleks puuduvad võimalused.
„On ilmne, et ka riigipoolne liitumistoetus, ligikaudu 1,7 miljoni eurot, ei aitaks täita Raasiku valla soove ka juhul, kui see suunata 100 protsendi ulatuses tänase Raasiku valla vajaduste katteks,“ on eelnõu seletuskirjas.
Veel on põhjendus – liitumise korral tuleks Rae valla eelarvest leida täiendavat raha, et ühtlustada pere- ja sotsiaaltoetusi ning töötajate palkasid.
Seletuskiri lõpeb järeldusega, et Raasiku vallaga liitumine ei ole Rae valla elanike huvides: „Liitumisega kaasneks üksnes ebasoodsam sotsiaal-majanduslik olukord Rae vallas, pikemas perspektiivis märkimisväärne elukeskkonna arengu pidurdumine võrreldes praeguste tempodega, samuti langetaks liitumine Raasiku vallaga Rae valla elanikele osutatavate teenuste senist kvaliteeti ja kättesaadavust.“
Sõnumitooja trükkimineku ajaks ei olnud Rae volikogu otsust veel teinud.
