Raasiku vallavanem AARE ETS, valla tänavuses eelarves on tulusid kavandatud 8,4 protsenti rohkem kui eelmisel aastal ning 5,9 protsenti rohkem, kui oli mullune tegelik laekumine. Kas see pole liiga julge prognoos?
„Eks meil oli kõhklusi-kahtlusi, seda enam, et vallavalitsus andis eelarveprojekti volikogule üle juba novembrikuus. See tähendab, et pidime lähtuma eelmise aasta oktoobrikuu andmetest.
Ütleksin, et Raasiku valla eelarve on mõõdukalt optimistlik. Alati on võimalik olla konservatiivsem, samas peaks igasuguse kasvu ennustamine olema optimistlik. Meie eelarveprognoos ei ole võetud lambivarjult, vaid tugineb numbritele ja varasematele kogemustele.
Jaanuarikuu ning veebruari alguse tulude laekumine näitab, et oleme olnud eelarvet planeerides isegi tagasihoidlikud – senine laekumine on olnud üle ootuste hea. Muidugi tuleb arvestada, et jaanuaris on tulumaksu laekumine keskmisest suurem, kuid kindlust lisab, et maksutulu oleme saanud rohkem ka veebruaris.
Eelmise aasta jooksul sai Raasiku vald juurde 117 maksumaksjat, neist 30 lisandus aastalõpu kampaaniaga. Kokku on vallas ligi 2100 maksumaksjat.
Minule andis kindlust, kui meie pikaajalise kogemusega finantsist Silvi Raud ning endine vallavanem Andre Sepp, kes on praegu volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni liige, kinnitasid, et Raasiku valla eelarve puhul on prognoosid alati paika pidanud, see tähendab, ei ole tulnud teha negatiivseid lisaeelarveid.“
Kui rääkida kuludest, siis suurim muutus on ilmselt vallavalitsuse ja valla palgal olevate allasutuste töötajate 5protsendiline palgatõus?
„Jah. Eelarvearutelude käigus oli palga tõstmine vahepeal väga suure tule all, osa volikoguliikmeid arvas, et masu pole veel möödas ning vara on töötasusid suurendada. Mina arvan, et palka oli vaja tõsta juba kodurahu huvides – tänu sellele ei läinud meil lärmiks nagu Kose vallas, kus lasteaiatöötajad tulid välja lausa ähvardustega.
Viis protsenti palgakasvu ei ole summaliselt küll suur, kuid see on samm edasi õiges suunas. Kuigi eelarvestrateegia järgi on palkade tõstmine 2009. aasta tasemele jaotatud kolme aasta peale, loodan, et see õnnestub ära teha kahe aastaga – ehk julgeme järgmisel aastal tõsta töötasusid 7 protsenti.“
Ütlesite volikogus, et investeeringuid on sel aastal kavandatud kaks ja pool korda rohkem kui eelmisel aastal. Kuidas on see võimalik?
„Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele liigendatakse valla- ja linnaeelarved nüüd viieks eraldi osaks, seejuures on investeeringud tuludest-kuludest eraldi. Investeerimistegevuse osas peavad kirjas olema ka toetused põhivara soetamiseks, põhivara müük ja finantstulu.
Loodame investeerimiseks põhivara müügist teenida 50 000 eurot ning riigilt, EASilt ja PRIAlt saada kokku ligi 116 000 eurot. Ka eelarve tulude ja kulude vahe, mis on üle 250 000 euro, ning eelmise aasta jääk üle 72 000 euro on kavas kasutada investeeringuteks. Kokku on plaanis investeerida ligi 475 000 eurot.“
Millised on vallavanema arvates olulisemad investeeringud?
„Kõige rohkem investeerime Raasiku põhikooli staadioni ehitusse – 184 325 eurot. Staadioni alus tehakse siledaks ning sellele pannakse kunstmurukate.
FC Joker on saanud PRIAst raha staadioni valgustamiseks. Loodan, et sügiseks on see kõik lõpuks valmis.
Teise suure investeeringuna toon välja Pikavere lasteaia-algkooli teise lasteaiarühma. Mul on hea meel, et saame seda EASi kaasabil teha siiski tänavu.
Leping EASiga on sõlmitud, nemad annavad 40 000, valla omaosalus on 36 000 eurot. Ehitus algab suvel, ehitama hakkab AS Kose Ehitus. Kahjuks lükkub edasi Pikavere kooli maaküttele viimine, kuid kindlasti selgitame eelnevalt välja – kui hoone maaküttele viimine eeldab torude paigaldamist uue lasteaiarühma ruumidesse, teeme need tööd sel aastal, et ei peaks edaspidi kilplase kombel juba remonditut lõhkuma.
Kuigi ei tule valla rahakotist, tehakse väga suuri investeeringuid sel aastal Aruküla lasteaia soojustamiseks. Riik on C02 kvoodirahast lasteaia jaoks eraldanud rohkem kui 178 000 eurot. Valla osalus on üle 19 100 euro, see läheb mitteabikõlbulike kulutuste katmiseks.
Kavas on veel mitmeid suuremaid remonte, kuid mul endal on eriti hea meel, et eelarves on raha ka Raasiku lasteaia ja kooli juurdeehituste projektidele.“
Kui palju on kavas investeerida teede korrashoidu ning milleks see kulub?
„Vallateede ehitusele tahame investeerida 92 600 eurot. See tuleb riigieelarvest. Kuidas raha kasutame, pole veel lõplikult otsustatud.“
Mitmed investeeringud sõltuvad vallavara müügist. Mida plaanite müüa ning mis saab juhul, kui müügid ei õnnestu?
„Müüki paneme Arukülas Männiku tee 29 asuva maja koos maaga, Kalesi lauda, Raasikul Vana Postijaama tänaval asuva maja ning Jürimetsa kinnistu Anija vallas.
Kui vara müük ebaõnnestub või müüme väiksema summa eest, tuleb teha investeeringutes muudatusi. Vara müügist sõltuvad Aruküla rahvamaja remont, vallamaja akende vahetus ja koridori remont ning Raasiku veetorni projekt ja Arukülas Piiri tänav 12 hoones perekeskusele ruumide remontimine, millele on kavas küsida toetust Leader-programmist. Ka Pikavere lasteaiarühma omaosaluseks peaks 10 000 eurot tulema põhivara müügist.“
Kas olete teinud investeeringute pingerea juhuks, kui kõike kavandatut teha ei õnnestu?
„Praegu veel ei ole, kuid seda on mõistlik teha. Samas enne juulikuud pole investeeringuteks raha vaja ning selleks ajaks peaks juba olema selge, kuidas on vallavara müük läinud.“
Kas on midagi, mille väljajäämine selle aasta investeeringute hulgast jäi kripeldama?
„Aruküla raamatukogu vajab põrandakatte vahetust ning seinte-lagede värvimist. See ei ole rahaliselt väga kulukas, usun, et suveks selgitame välja tööde maksumuse ning ehk on võimalik teha isegi tänavu. Kui juhtub, et me ei saa Leader-programmist toetust perekeskuse remontimiseks, võiks omaosaluse kulutada just raamatukogu ruumide remondiks.“
