Kool saab maakütte sügiseks.
Pikavere lasteaed-algkool, mille ruume on seni köetud ahjudega, on kavas viia üle maaküttele. Raasiku vallavalitsus on uurinud maakütte erinevaid võimalusi, mida kooli paigaldada. Kui alguses arvati, et maakütte pinnasekollektori jaoks on vaja maad juurde hankida, siis nüüd on välja pakutud kaks lahendust, millega süsteemid kooli territooriumile ära mahuvad.
Raasiku valla majandusosakonna juhataja Andres Õunap: „Küsimus on selles, kas tuleb horisontaalne või vertikaalne maaküte. Horisontaalne tähendab, et maapinda paigaldatakse neli kilomeetrit torustikku. Vertikaalse kütte puhul tehakse kaks puurkaevu, ühest pumbatakse vett ja suunatakse teise.“
Esimese variandi puhul tuleb soojusvahetus maapinnast. Selleks peab torud paigaldama 1 meetri sügavusele, ka torude omavaheline vahemaa peab olema 1 meeter. Seega läheks pool torustikku kooli staadioni alla. Teine pool tuleb maja esiküljes asuvasse parki ja külaplatsi maa-alale. Kohalikule kogukonnale on valmistanud muret, et ilus mõisapark üles kaevatakse.
„Konsulteerisime spetsialistiga, kes tegi täpse plaani, kuidas võib torustik paikneda ilma, et see kahjustaks pargis leiduvaid puuliike. Vastupidavatele puudele viime torustiku lähemale ja nendest, mida süsteem võib kahjustada, viime torustiku eemale. Muu haljastuse saab taastada,“ selgitas Andres Õunap.
Teine variant ehk puurkaevude puurimine tähendab, et kaks kaevu hakkavad paiknema teineteisest vähemalt 30 meetri kaugusel. Soojusvahetus tuleb põhjaveest. Sellega pääseb maapind küll laiaulatuslikust üles kaevamisest, kuid praegu ei ole kindel, kas on võimalik saada vee selline vooluhulk, mis tagaks maja kütmiseks vajaliku soojusenergia.
„Maakütte seadmetega tegelev ettevõte pakkus, et tagatud vooluhulk peaks olema vähemalt kuus liitrit sekundis. Projekteerija hinnangul peaks puurkaev, millest vett pumbatakse, olema umbes 250 meetri sügavune. Sellesse veekihti keskkonnaamet soojuspuurkaevude rajamiseks luba ei anna ja investeeringud läheksid ka liiga kulukaks,“ ütles Andres Õunap.
Ta lisas, et praegu neid võimalusi veel kontrollitakse ja täpsustatakse. Kahe variandi puhul on tähtis võrrelda ka kummagi tasuvust: „Täpsed andmed ja kalkulatsioonid nii investeeringute kui kasutuskulude kohta peaksid selguma selle nädala jooksul. Siis saame teha otsuse, kumb variant tuleb. Praeguse seisuga tundub neli kilomeetrit torustikku küll tõenäolisem, kuid ei ole veel kindel.“
Lisaks torustikule ehitatakse välja majasisene soojasõlm ja kütteseadmed. Maja hakatakse kütma radiaatoritega. Ehitustööd tehakse suvel, kooli alguseks peavad valmis saama nii sisetööd kui välistööd. Lasteaeda, mis alustab tööd varem kui kool, ei tohiks ehitustööd segada. Lapsi saab vajadusel ajutiselt ümber paigutada ning maja taga olevat mänguala kaevamistööd ei puuduta. Kokku on projekteerimiseks ja ehituse maksumuseks arvestatud 102 600 eurot. Sellest 30 protsenti moodustab Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus, ülejäänu on Raasiku valla omaosalus.