Raasiku vallas asutati heategevuslik Lions-klubi

6289
Ees: ANDRUS KÕRE, EVE-LIIS REMMELGAS, NATALJA STANKEVITŠ-MELNIKOVA, REGINA KÄÄR-JALUNDI, RAIVO KOKSER, TIIT TROLLA, VALDUR RANDMÄE. Taga: ERIK SIKK, AIVAR UUTAR, IVO EENPALU, PEETER AATONEN, URMAS RAUDE, TANEL TUISK, AARE ETS, KALLE ELSTER. Foto Ylle Rajasaar

Lions-klubi asutajaliikmed Aare Ets, Eve-Liis Remmelgas, Regina Käär-Jalundi, Peeter Aatonen, Natalja Stankevitš-Melnikova, Tanel Tuisk, Valdur Randmäe, Urmas Raude, Ilmar Jalas, Ivo Eenpalu, Aivar Uutar, Alice Suurkuusk, Ylle Rajasaar, Erik Sikk.
Koosolekult puudusid: Martin Pedai, Kai Tänover, Monika Kannelmäe, Priit Kaselaan, Tiit Reeder, Avo Möls, Maarja Sikut, Kerti Pellmas, Tiina Sergo.

Naabervallas Anijal loodi Lions-klubi 1990. aastal.

Neljapäeval, 21. novembril Arukülas Vildivillas toimunud asutamiskoosolekul oli enamik kohaletulnutest ühisel arvamusel: klubi peab sündima.

Uue klubi sünniks on vaja 20 asutajaliiget, Arukülas oli kohal 14 huvilist, kellest paar jäid veel kahtlevale seisukohale. Asutamiskoosoleku kokku kutsunud Aare Etsile olid oma liitumissoovi kinnitanud veel 9 inimest, kes koosolekul ei osalenud. Seega oli nõutud liikmete arv täis. Lions Eesti liikumise selle hooaja kuberner Andrus Kõre ning külla tulnud staažikad Lions-klubilised   kuulutasid   pidulikult välja Eesti 63. lõviklubi sünni.

Vallavanem Aare Ets rääkis, et mõte Lions-klubist muutus reaalseks 30. septembril, viimasel ettevõtja pärastlõunal: „Lähipiirkondade klubide esindajad käisid meile Lions-liikumisest rääkimas ning tõid näidismaterjale. Tundus, et oli piisavalt huvilisi ja ettevõtlikke inimesi, kes leidsid, et heategevusklubi abil on võimalik vallas elu paremaks muuta.“

Ta lisas, et asutamiskoosolekule olid oodatud valla kõik aktiivsed inimesed: „Edastasin info veel eraldi nendele aktiivsetele, kelleni teade asutamiskoos­olekust poleks teisiti äkki jõudnud.“

Klubi asutajaliikmed valisid presidendiks Urmas Raude, laekuriks Valdur Randmäe, sekretäriks   määrati   Kiviloo  külavanem Eve-Liis Remmelgas.

Andrus Kõre selgitas, et Lionsi-liikumises osalemise eeldus pole majanduslik rikkus: „Pigem peame olema vaimselt rikkad, et oleks tahe teisi aidata. Heategevuslikes Rotary-klubides panevad liikmed oma raha kokku ning annavad selle abivajajatele. Lionsid tasuvad tegevuskulud liikmemaksust ning teevad näiteks talgukorras heategevustöid või küpsetiste müüki, et raha koguda.“

Ta lisas, et klubis on üks oluline reegel: ei tohi rääkida usust ega poliitikast.

Anija Lions-klubi sekretär Tiit Trolla sõnas, et nad on naabervalla klubile igati toeks: „Tulin meelde tuletama, et siin lähedal üle põldude on klubi, kes on valmis teid nõu ja jõuga aitama. Heategevus peab käima koos meelelahutusega, elurõõmu ei tohi unustada.“
Ühtlasi andis ta oma nõus­oleku, et Anija Lionsid on Raasiku vaderklubi ehk asutamisele kaa­sa­aitajad ning nende poole võib pöörduda, kui uuel klubil on abi vaja.

Ta jutustas, et Anija Lions-klubil on saavutusi, mille üle uhke olla: „Ostsime Kehra lähedal metsalangi, mida käisime klubiliikmetega hooldamas. Kasvatasime palgi-, paberi- ja küttepuud. Horizon AS ostis meilt paberipuitu. Jõulude ajal pakkusime Kehra apteegis pensionäridele tasuta ravimeid. Raiusime võsast puhtaks Kehra suusaraja ning panime parki pingid, müüme kohvi ja saiakesi.“

Kõige suuremaks saavutuseks peab ta seda, et Lions-klubi heategevuse tulemusel leiti raha leukeemiahaige tüdruku raviks. Anija Lionsite klubil on ka oma ajaleht, kus talletatakse klubi kõik ettevõtmised.

Anija klubi sekretär tunnistab, et kambavaimu peab olema: „Kui klubis on 20 peadirektorit, ei püsi klubi kaua. Kui on inimesi erinevatelt elualadelt, nii juuksurid kui tippjuhid, sünnib põnevaid ideid. Igaüks näeb ju maailma omamoodi.“

Lions-klubis on liikmemaks, mille suuruse määrab iga klubi ise. Näiteks Anija klubis peavad liikmed välja käima 10 eurot kuus.