Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni uuendamine tõstab Raasiku vallas veehinda.
„Võime ainult spekuleerida, kui kalliks vee hind tõuseb, midagi kindlat öelda ei oska, sest praegu tegeleb meiega konkurentsiamet,“ räägib OÜ Raven tegevjuht Tiit Reeder.
Tema sõnul saab Raven esitada konkurentsiametile veehinnataotluse alles siis, kui on selgunud, kui suur on laenukoormus: „Loodan, et vee hind koos kanalisatsiooniga ei tõuse kahekordseks. Meil on praegu vanas rahas 25 krooni ringis kuupmeetri eest, Kiilis juba 53. Sõltub ka elektrihinnast, väljapumpamise hindadest ja saastetasude tõusust.“
Tiit Reeder selgitab, et kuigi uued reoveepuhastid on tõhusamad ja saastetasud väiksemad, kulutavad need rohkem elektrit. Normi ületava saaste puhul arvestatakse saastetasu kümnekordselt, neilt tehtavaid kulutusi ei saa hinnatõusu põhjendusse panna.
„Selle kulu vähendamiseks peame aga tegema investeeringuid ja võtma laenu, mis läheb ju ikkagi hinnatõusu komponendiks.“
Esimene hange tühistati
OÜle Raven on lubatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist Raasiku valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks kokku 1 264 951.42 eurot (ligi 19,8 miljonit krooni), omaosalus on ligi kolmandik. Toetusraha on kavas taotleda veel.
Esimene hange viidi läbi eelmisel aastal, et leida Aruküla veesüsteemide rekonstrueerija. See hange tühistati.
Tiit Reeder: „Hanke pakkumised osutusid liiga kalliks. Täpsustame hankedokumentides tehnoloogilist lahendust selliselt, et oleks lootus saada madalama hinnaga pakkumine. See on vajalik, et kogu töö maht oleks abikõlbulik.“
Raasiku valla veemajandusprojekti esimeses reaalses etapis uuendab riigihanke võitnud AS Vensen 2012. aastaks 1 110 546 euro ehk 17 376 282 krooni (koos käibemaksuga) eest Raasiku Tehase tee reoveepuhasti ja aleviku joogiveesüsteeme. Rahvamaja lähedusse rajatakse uus puurkaevu, veehoidla ja puhastussüsteemiga kaheastmeline pumpla, mis ühendatakse torustikuga Tamme tänava piirkonnas.
„Vensen on välja pakkunud võrdlemisi soodsa Lätis toodetava puhastitüübi, mis ei ole eriti levinud, aga minul on sellesse usku – olen sellega viimasel ajal koolitustel tutvunud. Tellija peab olema tark. Seni ei ole Eestis näidata küll ühtki hästi töötavat säärast süsteemi, aga põhjused on mujal, näiteks Kostiveres jäid torustikud vanaks ja pinnavesi on nii kõrge, et tuleb pidevalt peale ning liiga lahja veega seade ei toimi. Nii biokile kui sellest klassikalisem bioaktiivne muda vajavad tegutsemiseks piisavalt reostusbaktereid,“ tutvustab Tiit Reeder võimalikke uuendusi, millele ootab Raven tellijana tööde teostajalt täpsemaid tõestusargumente.
Raasiku elanikud saavad praegu vett kolmest kaevust: Tehase tee kaevuvee rauarohkus ületab normi ja seda saab müüa eriloaga, rahvamaja juures oleva kaevu tootlikkus on väike ja ebastabiilne ning raudtee-äärne iidne kaev on liiga rööbaste lähedal ja sel puudub piisav sanitaartsoon. Seetõttu plaanitakse raudtee puurkaev-pumpla likvideerida ja ühendada sealne torustik rahvamaja lähedale rajatava uue kaheastmelise pumplaga.
„See pumbamaja ja sinna augu puurimine ongi lume kadumise järel ilmselt esimene töö,“ arvab Tiit Reeder.
Selgem vesi, puhtam jääde
Raasiku valla veeprojekti järgmise etapiga plaanib Raven kanaliseerida ja veega varustada Raasiku ülejäänud piirkonnad ning täismahus ka Aruküla aleviku.
Tiit Reeder: „Projektifirma EL Konsult OÜ koostab dokumente Keskkonnainvesteeringute Keskusele raha taotlemiseks, aga kuna taotlusvoor pole veel avatud, ei oska praegu öelda, mitmeks hankeks peame selle jaotama. Teada on, et Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abirahaga on varsti kõik ja Eesti riik peab edaspidi ilma toetuseta selliste töödega toime tulema. Lootust on, et tuleb veel üks voor.“
Mis on loodetav tulem?
„Parem vesi ja puhtam heitvesi,“ vastab Raveni juht. „Kui puhastatud ja jõkke minevas kanalisatsioonivees on fosfori hulk 14,5 milligrammi liitrile ja norm on 2, siis 12,5 milligrammi suuruse normi ületamise eest tuleb maksta mitte 1855, vaid 81 000 krooni. Eesmärk on püsida lubatud piires nii hõljuvainete, fenoolide, lämmastiku kui muuga. Hõljuvaine kogus sõltub ilmastikust ja koormusest. Vanades puhastites pole mudakäitlusfunktsiooni.“
Muda käitlemine on tema sõnul omaette keeruline küsimus – see tuleb komposteerida ja maha müüa. Aga kes ostab?
„Kui tonn muda tuleks nädalas, jääks töötlevale ettevõttele tööd viieks minutiks päevas – sellepärast seda ei tehta. Aga koguda tuleb ning mõtleme, mida sellega teha, millega segada ja kuhu laagerduma laotada.“
Takistused
Raasiku raudtee-äärse süsteemiga on elanikud liitunud aegade jooksul ise, vedades trassist oma õuele kiiri. Tiit Reeder on maa seest leidnud ka tsaariaegseid malmtorusid, mis nüüd asendatakse.
Päris ilma ühisveevärgita on Tallinna maantee äärsed majapidamised. Nendeni jooksev trass tuleks riigile kuuluvale maale ja selleks on tarvis kooskõlastus saada. Kas aga niikuinii ehitatavale trassile kõrvalt ka uusi liitumishuvilisi on, ei oska Tiit Reeder praegu öelda.
„Seni ei ole keegi huvi tundnud. Kuigi sealne kaevuvee kvaliteet ei ole minu teada kiita. Ega me vähemalt esialgu ausalt öelda saagi uusi liitujaid võtta, enne ühendame olemasolevad. Üks valulaps on puhastusseade Raasiku Elektri juures, selleni viiv tee on eramaal ja me ei tohikski seal tegelikult käia.“
Kui kõik takistused ületatud, peaksid ebamugavused Raasiku aleviku elanikele mööduma mitte varem kui 2017. aastaks ja Arukülas aastaks 2020, arvab Tiit Reeder.
„Raasiku valla veeprojekti kogumaksumus on 90-100 miljonit krooni. Et kõige sellega hakkama saada ja tulevikus paremini elada, on vaja valla tuge. Ainult hinnatõusuga kõiki töid ära ei tee.“