Raasiku valla tulevikust ja riigimehelikkusest

1395

RAIVO UUKKIVI,
Raasiku vallavanem

Olen ikka imestanud inimeste, eriti poliitikute, „võimet“ lugeda ridade  vahelt  ja  tihti  leida  sealt  ka  sellist, mida seal kunagi pole olnud.  20. jaanuari Sõnumitooja kirjakastis avaldatud Raasiku valda puudutav lugu on järjekordne hea näide autori tõlgendamise võimest.
Oma loo aluseks on kunagine Raasiku vallavanem võtnud Harju Elus 15. jaanuaril ilmunud loo „Raasiku vald vaatab Rae poole“ ja üsna jõuliselt töödelnud minu väidetavat „laiemat unistust“ Rae, Raasiku ja Kiili valla ühinemisest. Kogenud inimesena võiks tõlgendaja teada, et artiklis, mis on kokku pandud ajakirjaniku intervjuude alusel ja mis pole kellegi konkreetse isiku autoriartikkel, olevat sõnakasutust ei saa automaatselt siduda artiklis nimetatud isikutega. Eriti kui need ajakirjanduslikud ja/või ilukirjanduslikud sõnakasutused ei ole esitatud tsitaatidena. Täpselt nii on selle niinimetatud „laiema unistusega“. Rahustan austatud Andre Seppa – kindlasti ei unista ma vabadel hetkedel ei kahe ega ka mitte kolme valla ühinemisest ja sama kindlasti eksis Harju Elu ajakirjanik väites,  et selles unistuses on emotsionaalne aspekt.
Oma arvamusloos läheb autor Sepp hoogu ja räägib tänase vallavanema liitumisplaanist, mis panevat Raasiku volikogu liikmed ebamugavasse olukorda. See on tõlgendus, millele ei saa reageerimata jätta. Raasiku volikogus on haldusreformi teemat hoitud pidevalt arutuse all alates 2015. aasta juuni istungist. Väga selgelt on vaadeldud erinevaid stsenaariume, kaalutud plusse ja miinuseid. Selgelt on ka väljendatud seisukohta (ka Harju Elu artiklis), et maagiline ning just reformierakondlasest ministri reklaamitav ja ka seadusesse kirjutatav 5000 elaniku piir pole mitte millegi pragmaatilisega põhjendatud. Volikogu igal arutlusel on rõhutatud, et kui midagi teha, siis ei tohi seda teha pelgalt emotsioonile toetudes, vaid tuleb mõelda, mis on ja mis ei ole kasulik meie valla kogukonnale. Ma ei eita, et olen jõudnud pragmaatilise analüüsi tulemusel seisukohale, et kui Raasiku vallal on vaja liituda, siis kõige kasulikum just Raasiku kogukonnale on see, kui ühinetakse Rae vallaga. Rõhk sõnal kui. Kindlasti pean ka lisama, et Raasiku tänased vallavolikogu liikmed omavad enamasti kõik iseseisva mõtlemise võimet ja seega ei pea Sepp nende pärast muretsema.
Austatud Raasiku valla kodanik Andre Sepp võiks (vähemalt tulevikus) loo, mida kommenteerima asub, lugeda enne kommenteerima asumist mõttega läbi. Seda juhul, kui eesmärk on erapooletu kommentaar. Eelmise nädala Sõnumitooja kirjakastis avaldatud loo kirjutamisel ei näi erapooletus kirjutamist segavat. Mida põhjalikumalt seda arvamuslugu lugeda, seda enam nii näib. Nimelt asub kauaaegne vallajuht tänaseid juhte süüdistama passiivsuses elanike „haaramises“ valla kodanike hulka. Kummaline, sest just 2016. aasta alguse seis näitab Raasiku läbi ajaloo suurimat registreeritud elanike arvu, sealjuures oli 2015. aasta viimase kahe kuu kasv suurem, kui eelmistel aastatel, mil toimus niiöelda kodanikukampaania. Seega statistika räägib lugupeetud valla eksjuhi loos kirjutatule vastu ning tõestab, et sellised kampaaniad ei ole jätkusuutlikud ning nendele tehtud kulutused on raisatud maksumaksja raha. Huvitav ja kulmu kergitama panev oli lugeda sedagi, et üle kümne aasta Raasiku valda juhtinu teatab, et kahe kuuga on vabalt võimalik 5000 registreeritud elanikku kokku saada. Siinkohal on igati õigustatud küsimus, et miks siis aastatega 1999-2011 seda   võimalik   saavutada   polnud?
Rääkides veel lühidalt haldusreformist, mis tegelikkuses on deformeerunud järjekordselt vaid haldusterritoriaalseks reformiks (piiride joonistamiseks), siis peaksid meie riigi strateegiliste otsuste ettevalmistajad ja tegijad (sh kindlasti riigikogu liikmed) tegelema aktiivselt tuleviku omavalitsuse finantsmehhanismide väljapakkumisega. Kaartide joonistamisega tuleks tegeleda alles järgmistes etappides. Tänase omavalitsusüksuste finantsmudeli jätkumise korral ja teades ning arvestades, et 2020 eurotoetused sisuliselt kaovad ja Eestist saab euroopa ühiskassasse rohkem panustav kui sealt abi saav riik,  ei ole tulevikus ka 5000 elanikuga vald võimeline iseseisvalt jätkama. Eneseuhkuse- ja õhinapõhiselt Raasiku põhikooli ei renoveeri, Aruküla staadionit ei ajakohasta, kergliiklusteid ja teid üldse ei ehita. Tänane haldusreformi peaarhitekt, kes on Andre Sepa parteikaaslane, teeb kõik selleks, et Eesti väikevallad (sh Raasiku) kaoksid ja suur osa Eestist ääremaastuks, Eesti kohapõhine kogukondlik  kultuur  sureks  ja  oleks  järg­lastele nähtav vaid muuseumis.   Ääretult   küüniline   ja   kahe­palgeline on teha Toompeal kõik, et väikevallad kaoksid ja koduvallas raiuda, et iseseisvus peab jätkuma.   Parimaks  näiteks  kahe­palgelisusest on 20. jaanuari Sõnumitooja, mille leheküljel 5 räägib riigikogu liige, kuidas osa tulumaksu võiks anda Tallinnale ja Rae vallale (just seal käib suur osa meie maksumaksjatest tööl) ning leheküljel 8 soovib selle räsitud sissetulekuga valla iseseisvat jätkamist. Tõepoolest küüniline ja ka kodanike analüüsivõimet alahindav.
Ühes olen ma lugupeetud vallakodanikuga nõus – Harjumaa kaart ütleb rohkem kui 100 ja isegi rohkem kui 1000 sõna. Küll ei ütle ta sõnagi selle kohta, et Raasiku vald peab/ei pea, saab/ei saa, suudab/ei suuda jätkata iseseisvana.
Rõhutan veelkord – emotsioonid on elus olulised, kuid vaid emotsioonide pealt kaalukaid ja tulevikku kujundavaid otsuseid teha pole tark. Haldusreform pole ka see koht, kus otsida võimalusi poliitilise profiidi lõikamiseks, selle reformi käigus tuleb teha otsuseid, mis mõjutavad meid kõiki ja seega peab neid otsuseid tehes analüüsima võimalikult enamaid aspekte, mis kohalikku elu puudutavad. Väheseks jääb, kui otsus tehakse selle pealt, kui laialt külatee talvel lahti on lükatud. Tehtud otsus peab olema suuremale osale kogukonnast võimalikult kasulik, mitte mõnele kogukonna liikmele isikliku tuleviku tagamise mõttes huvitav. Haldusreform eeldab nii volikogu kui laiemalt kogukonna liikmetelt riigimehelikku suhtumist. Tuleb vaadata ja suuta näha koduväravast kaugemale.
Andre Sepal soovitaksin selgeks mõtelda, et miks peaks üks Rae valla kodanik soovima liita Rae ja Raasiku valda. Ja miks peaks ta sellest lausa unistama? Rae valla tavakodanikul on täiesti ükskõik, kas väikene Raasiku vald eksisteerib või mitte, veel enam – ühinemine tooks tunduvalt enam kasu Raasiku tänase valla kodanikele. Vastuse küsimusele annab väljendi riigimehelikkus sisu teadmine. Riigimehelikku käitumist soovitan ka kõikidele tänastele otsustajatele.

Eelmine artikkelRaasiku valla soojamajandusarengukava kinnitatud
Järgmine artikkelAnija valla terviseprofiilis on lähteandmed arengudokumentidele