Raasiku valla sõidutoetustest

1699

Raasiku vallavalitsus saab edaspidi erandjuhul maksta transporditoetust ka nendele vallas elavatele gümnaasiumiõpilastele, kelle üks vanematest on registreeritud mujale omavalitsusse.

Raasiku vallavolikogu istungil olid arutlusel muudatusettepanekud möödunud aasta septembris vastu võetud määrusesse „Raasiku valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord”. Tähtpäevatoetuse kehtestamisega veel üksmeelele ei jõutud, kuid vallalt õpilastele transporditoetuse küsimise eeldus pole enam mõlema vanema sissekirjutus Raasiku valda. Kehtiv kord nägi ette, et mõlemad vanemad peavad olema valla elanike registris. Muudatus puudutab vallavalitsuse arvestuse järgi paarikümmet peret. Ettepaneku poolt hääletas 11 volikoguliiget, vastu oli 4.
Vallavanem Raivo Uukkivi selgititas, et probleem tekkis gümnaasiumiõpilaste transporditoetusega: „On juhtumeid, kus laps on valla elanik ja õpib väljaspool valda, kuid vanemad on lahus ja üks või lausa mõlemad vanematest ei ela enam meie vallas ja seega ei saaks selliste perede lastele transporditoetust üldse maksta. Kuna laps pole süüdi pere purunemises, võiks vallavalitsus teha sellistel juhtudel erandeid.”
Ta täpsustas, üldise normina jääb kehtima, et mõlemad vanemad peavad olema Raasiku valla registris, sest see motiveerib end valda sisse kirjutama.
Sõidutoetuse määramise kohta esitas muudatusettepaneku ka volikoguliige Talvi Aruaas, kelle sõnul piisaks sõidutoetuse maksmisel määruses sõnastusest, et vähemalt üks vanem on registreeritud Raasiku valda. Ta märkis, et transporditoetust pole mõtet siduda kohustusega, et mõlemad vanemad peavad olema valla registris, seda nõuet pole ka gümnaasiumiõpilaste muudel toetustel.
Andrus Mossov uuris, kas vallavalitsus näeb oma muudatusettepanekuga piisavalt suurt tulu ning äkki juhtub nii, et lahus elavad vanemad äkki ei viitsi pingutada, kui määrus nõuab mõlema vanema sissekirjutust ning lihtsam on last mujale kooli mitte saata.
Vallavanem vastas, et gümnaasiumiõpilaste sõiduteotus on valla määratud vabatahtlik toetus, mitte seadusega ette nähtud – vald tegutseb suuresti oma registris olevate maksumaksjate rahast ja pole õiglane, et keegi, kes ise vallakassasse ei panusta, saaks sealt hüvesid: „Erandi tegemise võimaluse andmine annab võimaluse maksta toetust lapsele, kelle vanem elab mujal uut elu. Üldine reegel jääb karmiks, kuid põhjendatult on võimalik teha sellest erandeid põhjusel, et laps ei peaks kannatama.”
Teise muudatusena arutati volikogus tähtpäevatoetust, mida määrusesse siiski veel ei lisatud.
Vallavalitsuse ettepanek oli, et vald hakkaks maksma jõulutoetust 3- ja enamalapselistele ning  puuetega laste peredele. Lisaks on plaanis hakata maksma eakatele toetust alates 75. sünnipäevast igal juubelil.
Raivo Uukkivi sõnas, et jõulutoetuseks vajaliku summa leiab lisaeelarvega ja saab hakata maksma juba käesolevast aastast, eakate sünnipäevatoetuse maksmist saaks alustada järgmisest aastast.
Vallavanem lausus, et konkreetsetest summadest veel rääkida ei saa . 75aastaseid ja vanemaid on vallas 120, kui igale neist maksta 100 eurot juubeli puhul, kulub selle peale vallaeelarvest umbes 2400 eurot aastas. 3lapselisi peresid on Raasiku vallas 69, 4 lapsega peresid 14, 5 last on 3 peres, puudega laste peresid on 23 ja eestkostjatega 2. Siiani maksti avalduse alusel toetust 4- ja enamalapselistele peredele, keda on vallas umbes 20.
Üle 100aastastele on plaanis maksta toetust igal aastal 2kordses määras, samuti suurtele peredele, kus on puudega laps. Toetuse määra suuruse otsustab vallavalitsus pärast seda, kui volikogu on eelarve kinnitanud.
Talvi Aruaasa täienduses oli ka ettepanek, et sünnipäevatoetuse juurde võiks lisada, et eakale viiakse kaart ja lilled. Ta põhjendas, et see kohustaks valla sotsiaaltöötajaid eakale sünnipäeval külla minema: „Pangakontonumbrid on olemas ning praegu pole garantiid, et käiakse kodus õnnitlemas. On  juhtumeid, et käiakse pisteliselt.”
Vallavalitsus sellega ei nõustunud, sest see täiendus üldakti ei sobi: „On elementaarne, et õnnitlema minnes võetakse kaart ja lilled kaasa. Kõike rakenduslikku pole mõistlik üldakti sisse kirjutada.”
Abivallavanem Ardo Niinre kinnitas, et igal juhul võetakse kaasa ka kaart ja lilled ning minnakse õnnitlema kõiki eakaid ning erandeid olla ei tohi, siiani on sotsiaaltöötajad käinud kodudes ka ilma määruses fikseerimata.
Volikoguliikmetes tekitas kahtlust, kas vallaeelarve kannatab toetuse maksmise välja. Volikogu aseesimees Jako Reinaste sõnas, et ei saa vastu võtta eelnõud, kus pole mõjuhinnangut ehk summat, mis tuleb eelarvesse kirjutada. Ta märkis, et mitu korda on kannatanud teede rahastus ning ei tasuks olla liiga optimistlik, et raha jääb juba aasta alguses üle.
Ka Ivar Vilberg ei nõustunud, et toetus võetakse lisaeelarvest, sest seda raha on vaja ka mujale.
Vallavanem kinnitas, et vallavalitsus tegi endale mõjuhinnangu selgeks ning muudatused on eelarvele vastuvõetavad, sest maksude laekumine on olnud suurem kui planeeritud. Kuna kompromissi ei leitud, jätkab vallavolikogu tähtpäevatoetuse kehtestamise arutamist edaspidi.
Raivo Uukkivi sõnas, et tõepoolest tuleb haldusmenetluse reeglite kohaselt lisada ettepanekutele muudatuste rahaline kulu: „Seda peab aga tegema ettepanekute esitaja. Kahjuks seda arvutust lisatud ei olnud, kuigi vallavalitsus selgitas enne ettepanekute toetamist suurusjärgud välja.”