Reedel, 9. juunil toimus Raasiku valla kolmes koolis – Aruküla põhikoolis, Raasiku koolis ja Aruküla Vabas waldorfkoolis – ühine projektipäev. Sellega pandi punkt poolteist aastat kestnud projektile „Loodusainete õpetamine läbi digipädevuste arendamise“, mida toetas Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Euroopa Sotsiaalfond. Taotlusvoorust Klass+ eraldati Raasiku vallavalitsuse projektile 170 544 eurot. Selle eest osteti loodusainete õpetamiseks digitaalseid vahendeid – peamiselt andureid, millega teha mitmesuguseid mõõtmisi.
„Kõige lihtsam on temperatuuriandur, kuid on ka andurid inimese pulsi või hingamissageduse mõõtmiseks, samuti UV-kiirguse mõõtmise andur ning spetsiaalse tarkvaraga lugerid andmete lugemiseks. Lisaks soetasime tahvelarvuteid, sülearvuteid õpetajatele töötamiseks ja virtuaalreaalsuse prillid,“ ütles Aruküla põhikooli keemia ja bioloogia õpetaja ning haridustehnoloog Cristina Kaska.
Suur osa projekti raames ostetud digivahendeist on spetsiifilised loodusainete tundides kasutamiseks, aga tahvelarvuteid ja virtuaalreaalsuse prille saavad kasutada ka teiste ainete õpetajad: „Kõik need vahendid võimaldavad teha ka integreeritud töötubasid, näiteks bioloogia õpetaja saab teha koostööd kehalise kasvatuse õpetajaga, mõõta ja võrrelda laste hingamist puhkeseisundis ja pärast jooksmist.“
Andrurite-lugerite koolitundides kasutusele võtmisele eelnesid kolme projektis osalenud kooli loodusõpetuse, keemia, bioloogia ja füüsika 8 õpetaja koolitamine, sest paljud õpetajaist polnud uute digivahenditega varem kokku puutunud. Pärast seda hakkasid õpetajad neid oma tundides kasutama, välja tuli mõelda uusi ülesandeid.
„Katsetasime ja mõtlesime nende kasutamiseks välja ülesandeid. Andureid on väga palju, nende kindlakäelisem tundmaõppimine veel jätkub,“ sõnas Cristina Kaska.
Ta lisas, et Arukülas on innukaim andurite kasutaja õpetaja Viljar Laasi, kes on ka ülikoolis saanud nendega tööd teha ja seetõttu on sageli kolleegidele abiks.
Õpilastele meeldib digiseadmete koolitundides kasutamine õpetaja sõnul väga ning neil on uute õppevahendite käsitlemise oskus tulnud kiirelt. Samas üksnes sellest ei piisa, vaja on osata ka nende abil saadud infot mõista ja analüüsida: „Andurite suur väärtus on, et enam ei pea me kõikvõimalikke graafikuid joonistama käsitsi. Andmeanalüüs ja andmete kogumine digitaalselt võimaldab teha rohkem uurivaid õppeid.“
Cristina Kaska tõi näiteks – kui varem tegi keemiatunnis õpilastega katset, et vaadata, kui kiiresti pärm reageerib, kui lisada suhkrut, siis uued digivahendid võimaldavad uurida, millisel temperatuuril veega pärm kõige kiiremini reageerima hakkab või kuidas muutub süsihappegaasi tase pärmile suhkrulahuse lisamisel.
„Uued õppevahendid aitavad laste huvi aine vastu tõsta ja muuta koolitunnid mitmekesisemaks. Õpetajal on võimalik mõelda välja rohkem ülesandeid, õpe on võimalusterohkem,“ lausus Cristina Kaska.
Kolme kooli projektipäev
Projektipäeval vahetasid kolm kooli omavahel 6.-8. klassi õpilasi – Aruküla waldorfkool saatis nii Raasiku kui Aruküla põhikooli 10 õpilast, neist kummastki läksid 10 õpilast samal ajal waldorfkooli. Raasiku ja Aruküla põhikool vahetasid omavahel 20 õpilast. Aruküla koolis olid projektipäevaga seotud ka 1.-5. klassid.
Igas koolis oli oma programm, mille panid kokku sealsed õpetajad. Waldorfkoolis juhendas tegevust Annika Arro, Raasiku koolis Maarja Lips, Laur Leetjõe, Eda Selgis ja Merli Seli. Aruküla koolis koordineeris algklasside ülesannete koostamist Liis Veeleid, 5.-8. klassi lastele töötasid ülesandeid välja Krista Tuuling, Marjanne Mändmets-Tuvikene ja Maarja-Ly Teino.
Raasiku koolis oli töötuba, kus tehti ja uuriti kartulikrõpsude koostise sisaldust ja ehitati vulkaane ning modelleeriti vulkaanipurset. Waldorfkoolis ehitati päikesevalgust kasutades fooliumiga vooderdatud kastidest päikeseküpseteid. Uuriti, kuidas temperatuur ajas muutub ning kuidas ehitada peegeldit selliselt, et temperatuur oleks toidu küpsetamiseks kõige suurem.
Aruküla koolis oli projektipäeva teema hügieen. Algklassilapsed kasvatasid Petri tassides söötmel baktereid ja uurisid, mis juhtub, kui käsi ei pese, ning tegid tahvelarvutite abil hambapesuteemalisi joonisfilme. 5.-8. klassid õppisid töötubades tervislikku toitumist, rahahügieeni ehk rahatarkust ning lihtsamad digihügieeni võtted ehk kuidas hoida oma e- postkasti ja telefoni turvalisust. Oli ka ajaloo töötuba, kus kasutati samuti projekti raames ostetud digivahendeid.
„Projektipäeva suur ühine eesmärk oli sotsialiseerumine. Kuna õpilased on Covidi tõttu olnud suures isolatsioonis ja selle mõju on nende käitumises ikka veel näha, tuleb koolidel neid rohkem sotsialiseerida. Seetõttu segasimegi eri koolide ja klasside lapsi, et nad oleksid julgemad, õpiksid ja harjuksid suhtlema uute inimestega, omandaksid sotsiaalseid oskusi,“ rääkis Cristina Kaska.
Ta lisas, et laste kinnitusel neile projektipäev väga meeldis ning mõnigi leidis uusi sõpru: „Tänu ühisprojektile suurenes ka õpetajate koostöö. Õpetaja Piia Haab ütles, et projektiga saadud õppevahenditest on olulisem väärtus kontakt teiste koolidega. See võimaldab ka tulevikus midagi koos teha või üksteiselt nõu küsida.“
Õppematerjalid e-koolikotti
Raasiku valla koolide ühisprojekti raames tuli õpetajail koostada loodusaine praktilisi ülesandeid ja eri õppeainete lõimitud ülesandeid, mida jagatakse digitaalse õppevara portaali e-koolikott kaudu ka Eesti teiste õpetajatega. Loodusainete õpetajad koostasid kokku 24 praktilist tööd füüsikas, keemias, loodusõpetuses ja bioloogias, lisaks mitme aine lõimitud 9 ülesannet, mille tegemisse kaasati ka teiste ainete õpetajaid.
„Ülesanded on valmis, juunikuu jooksul lisame need e-koolikotti,“ sõnas 9.
E-koolikoti lõimitud ülesannete alt on edaspidi kättesaadavad ka Raasiku valla koolide projektipäeva tegevused.
Kuigi Raasiku valla koolide ühisprojekt saab sellega läbi, jäävad loodusainete õppimiseks soetatud digivahendid alles, neid jagatakse koolide vahel.
