Raasiku valla ettevõtjad arutasid koostöövõimalusi

2166

Kolmapäeval, 30. novembril tomus Raasiku rahvamajas valla ettevõtjate ümarlaud.

Raasiku valla ettevõtjad said vallavanem Aare Etsi eestvõttel kokku teist korda, esmakordselt istuti ühise laua taha septembrikuus Arukülas. Siis lepiti kokku, et novembri lõpus kohtutakse Raasikul.

Teises ümarlauas oli sama palju osalejaid, kui esimesel korral – 12 inimest. Alguses rääkis vallavanem Aare Ets, millised tegevused on valla arengukavas 2012. aastaks ette nähtud ning tutvustas kavandatavaid investeeringuid.

„Vallavalitsus on andnud eelarveprojekti volikogule üle, kõigele arengukavas planeeritule on kate olemas, kuid volikogul on õigus teha muudatusi,“ märkis ta.

Ümarlaua teises pooles arutleti, millist koostööd sooviksid ettevõtjad vallavalitsuega. Aare Etsi kinnitusel olid kõik huvitatud niinimetatud viidamajanduse ühisest korraldamisest: „Ükskõik, milist äri sa ajad, igal juhul on vaja olla nähtav, on vaja, et kliendid ja koostööpartnerid leiaksid sind üles. Selleks, et panna silte-viitasid riigiteede äärde, on tarvis maanteeameti nõusolekut. Rääkisime, et need ettevõtjad, kellel on vastav kogemus, saavad seda teistele jagada ja anda nõu.“ 

Kohtumisel pakuti välja ühisturunduse idee – võiks olla ühine koht, mille kaudu saaksid valla ettevõtted oma tooteid ja teenuseid müüa. Kalev Villem OÜst Igavere Puukool tõi näiteks, et tal oli suvel vaja  profiil­plokki. Ostis selle Jürist, kuid hiljem kuulis, et oleks võinud saada ka oma koduvallast, naaberkülast Kalesilt.

„Niisuguse andmebaasi loomine on suur töö, tuleb mõelda, kuidas seda teha. Arvati, et see võiks olla veebipõhine ja tegemiseks võiks taotleda raha projektiga,“ rääkis Aare Ets. 

Ümarlauas arutleti ka selle üle, kuidas oleks ettevõtjal võimalik kaasa aidata valla tulubaasi suurendamisele. Mistra-Autexi juht Priit Tamm pakkus – kui vallavalitsus saadaks mõne kavandatava projekti kohta info ettevõtjaile ning küsiks nende arvamust, kuidas oleks seda mõistlikum ellu viia, siis tema oleks valmis oma töötajatega arutama.

Veel arvati, et vallavalitsus võiks kasutada rohkem kohalike ettevõtete teenuseid, näiteks allasutuste remontide puhul – lõppes Aruküla lasteaia rekonstrueerimise riigihange, kuid seal ei osalenud ühtegi Raasiku valla firmat.

„Riigihangete puhul ei ole meil õigust omasid eelistada, kuid mõte on hea – mida rohkem teenuseid saaksime kätte kohapealt, seda parem,“ lausus vallavanem.

Vallavolikogu liige Olavi Liivandi, kes te­ge­leb prae­gu Raa­si­kul kin­nis­va­raa­ren­du­se­ga, rääkis – vallas on sadu maatükke, mille tulevikule peaks mõtlema juba nüüd ning kavandama mõned perspektiivsed elamu­alad, vaid nii on võimalik edaspidi vallaelanike arvu kasvatada.

Krista Lohk OÜst Linford tegi ettepaneku, et heakorratöödel rakendataks töötuid – selle asemel, et maksta neile valla rahakotist toetust, võiksid raha teenida avalike haljasalade korrastamisega.